Käibevara on ettevõtte vara, mis on tootmisprotsessis pidevalt edasi arenenud ja tagastatud rahatuluna, s.t. täpselt selles, kus nad oma liikumist alustasid.
Juhised
Samm 1
Käibekapitali käibe analüüsimiseks kasutatakse mitmeid koefitsiente. Peamised neist on ühe käibe keskmine kestus päevades, käibe suhe on käibekapitali poolt teatud aja jooksul tehtud pöörete arv, kasutatud käibekapitali summa, mis langeb 1 rubla valmistatud toodetele - käibekapitali koormus faktor.
2. samm
Esimene näitaja - ühe käibe keskmine kestus, iseloomustab aega, mille jooksul käibel olevad varad läbivad tootmistsükli: alates materjalide ostmise hetkest kuni nendest materjalidest valmistatud toodete müümise hetkeni. See arvutatakse käibekapitali keskmise saldo ja aruandeperioodi päevade arvu korrutisena selle perioodi (kuu, kvartal, aasta) müügitulude vahel. Teisisõnu on see keskmise käibekapitali saldo suhe päevasesse laekumise mahusse.
3. samm
Käibekapitali käibe teise näitaja - käibekordaja saab arvutada müüdud toodete mahu ja käibekapitali keskmise saldo suhtena. Seda võib leida muul viisil. See on vaadeldava perioodi päevade arvu ja ühe pöörde keskmise kestuse suhe.
4. samm
Koormustegur ehk hõivatud käibekapitali summa 1 rubla müüdud toodete kohta väärtusena on määratletud kui käibekapitali saldo suhe teataval perioodil saadud toodete müügist saadud tulu mahu suhtesse. See näitaja võimaldab teil määrata, kui palju käibekapitali (kopikatena) langeb 1 rubla tulu tootmisele.
5. samm
Käibekapitali käibe analüüsimiseks kasutatakse teistest sagedamini esimest koefitsienti. Reeglina määratakse see aastas. Käibenäitajaid analüüsitakse dünaamikas, võrreldes varasemate perioodide ja sama valdkonna teiste ettevõtete näitajatega. Selle järgi, kuidas need koefitsiendid on muutunud, võib järeldada, et fondi käibe määr organisatsioonis on aeglustunud või tõusnud.
