Koondbilanss on bilansi konsolideeritud vorm. Selle peamine erinevus standardsest aruandevormist on artiklite ümbergrupeerimine, nende kombineerimine sama majandusliku sisu järgi.
Juhised
Samm 1
Koondbilanssi on lihtsam lugeda, see võimaldab esile tuua olulisi elemente, mille põhjal analüüsitakse ettevõtte finantsseisundit. Koondbilansi alusel arvutatakse ettevõtte tegevust iseloomustavad näitajad - likviidsussuhted, finantsstabiilsus, käive jne.
2. samm
Koondbilansi koostamisel on vaja jälgida algbilansi põhistruktuuri, s.t. püsiva ja käibevara, omakapitali ja laenukapitali jaotamiseks säilitatakse vara ja kohustuste võrdsus. Muudatused toimuvad koondbilansis. Tuleb märkida, et mida rohkem on andmeid koondatud, seda vähem saab nende põhjal kvalitatiivset analüüsi teha.
3. samm
Nagu juba märgitud, on koondbilansis ühendatud majandusliku tähendusega identsed kirjed. Sellised käibevara komponendid nagu tooraine ja varud, varud ja kulud, omandatud väärtuste käibemaks ja edasilükkunud kulud võib koondada kirjesse "Varud". Saadetud kaubad ja nõuded on "Nõuded ostjate vastu" ning sularaha ettevõtte raamatupidamises ja kassas ning lühiajalised finantsinvesteeringud - "Sularaha".
4. samm
Ettevõtte omavahendite analüüsimise hõlbustamiseks on jaotis "Kapital ja reservid" jagatud kaheks artikliks: "Põhikapital" ja "Akumuleeritud kapital". Ettevõtte teenitud rahaliste vahendite arvelt moodustatud allikate suurust hinnatakse teises artiklis. "Põhikapital" - omavahendite summa, mis moodustub põhikirja moodustamise, aktsiate väljalaske, põhivara ümberhindamise tulemusena.
5. samm
"Aktsiakapital" ühendab aktsiakapitali, lisakapitali, ettevõttes moodustatud fondid. "Kogunenud kapital" on kogumisfondi, jaotamata kasumi, sihtfinantseerimise ja laekumiste vahend. Sellest summast lahutatakse kahjude summa.
6. samm
Netokäibekapital näidatakse koondbilansis eraldi, mis on investeeritud kapitalist finantseeritavate käibevarade summa.
