Tootmismajanduse üks peamisi näitajaid on tootmiskulu. Iga tootmisettevõtte tegevuse analüüsimiseks ja kavandamiseks on vaja mõista, millised koostisosad maksumuse moodustavad.
Juhised
Samm 1
Toote maksumuse arvutamine tähendab summa kindlaksmääramist ja toote tootmise ning mittetootmiskulude struktuuri väljaselgitamist vaatlusaluse toote tüübi ühiku (mahuühiku) kohta.
2. samm
Tootmiskulude arvutamine algab poolproduktide, materjalide, tooraine ja energiaga, mida otseselt kasutatakse tehnoloogilises protsessis.
3. samm
Järgmine kululiik on tootmistöötajate palk, võttes arvesse normidega määratud sotsiaalseid mahaarvamisi.
4. samm
Uute tüüpide valdamisel või mitteseeriatoodete väljaandmisel ei saa välistada tootmise ettevalmistamise, uute tehnoloogiate valdamise kulusid.
5. samm
Sisu poolest on sellega seotud üksus mittekapitalikulud, mis on seotud tehnoloogia täiustamisega toote kvaliteedi parandamiseks.
6. samm
Lisaks määratakse kindlaks kulud tooraine ja materjalide tarnimiseks, tootmise säilitamiseks ja ettevõtte põhifunktsioonide säilitamiseks.
7. samm
Järgmine kululiik on töötingimuste tagamise, ohutusmeetmete, keskkonnaseadmete ja keskkonnameetmete rakendamise kulud.
8. samm
Omahind sisaldab ka seadmete hooldus-, hooldus- ja käitamiskulusid ning amortisatsioonikulusid, võttes arvesse kulumist ning tööriistade ja seadmete väljavahetamise vajadust tootmisprotsessis.
9. samm
Tegelik maksumus võib sisaldada muud tüüpi otseseid ja kaudseid (varjatud) kulusid, mida saab liigitada erinevalt. Kõige olulisemad liigitamise liigid on klassifitseerimine kuluelementide järgi ja selle täiendav klassifikatsioon arvutusartiklite kaupa.
10. samm
Omahinda saab arvutada „keskmiselt, st kasutades teatud perioodi keskmisi kulunäitajaid, viidates sama aja jooksul toodetud sama tüüpi toodete üldkogusele ja omahinna arvutamisele koos toodanguühiku kõigi tootmiskulude tüüpide kindlaksmääramisega.
