Mida Teha, Kui ühisostude Korraldaja Raha Tagasi Ei Anna

Mida Teha, Kui ühisostude Korraldaja Raha Tagasi Ei Anna
Mida Teha, Kui ühisostude Korraldaja Raha Tagasi Ei Anna

Video: Mida Teha, Kui ühisostude Korraldaja Raha Tagasi Ei Anna

Video: Mida Teha, Kui ühisostude Korraldaja Raha Tagasi Ei Anna
Video: Mida teha, kui breketikaare ots tuleb lahti? 2024, Aprill
Anonim

Ühised või kollektiivsed ostud on viis kaupade ostmiseks hulgihinnaga isikute rühma poolt. Vahendaja müüja ja ostjate vahel on selles ostu korraldaja - kaugelt asutatud ettevõte või juriidiline isik. Sellega seoses esineb sageli tarbija õiguste rikkumist, kui korraldaja keeldub madala kvaliteediga toote eest ettemaksu või raha tagastamast.

Mida teha, kui ühisostude korraldaja raha tagasi ei anna
Mida teha, kui ühisostude korraldaja raha tagasi ei anna

Kui ühised ostud tehti spetsiaalse saidi või sotsiaalvõrgustike kaudu, võite ebakvaliteetse toote eest ettemakse või raha tagasimaksmise kohta küsimuste korral pöörduda tugiteenuse või ressursside halduse poole. Samuti võib olla spetsiaalne jaotis, mis on pühendatud finantsküsimuste lahendamisele. Suured ja mainekad ettevõtted sõlmivad korraldajaga lepingu, nii et nad saavad temaga ühendust võtta ja kohustada teda tasuma hüvitist.

Olukorra muudab keerukaks kontrollimata ja mitteametlike ühishanke saitide kasutamine. Siin on oht, et petturlik korraldaja lõpetab pärast tehingu sooritamist lihtsalt suhtlemise. Sellisel juhul peate proovima tema kohta võimalikult palju teavet koguda. Proovige teada saada tema nimi ja aadress, kontrollige, kas ta on füüsilisest isikust ettevõtja või esindab ettevõtte huve. Eraisikuettevõtjana registreerumist saate kontrollida Vene Föderatsiooni föderaalse maksuteenistuse ametlike veebiavaruste kaudu. Samuti koguge andmeid lõpetatud rahade ülekande kohta - hankes osalejate pangakontode üksikasjad, maksesüsteemis olevate kaartide või rahakoti numbrid jne

Esitage nõue kaaskorraldajale. Esitage selles nõutavad summad raha tagastamiseks. Kui korraldaja on füüsilisest isikust ettevõtja või OÜ, peate viitama tarbijakaitseseadusele. Samal juhul, kui ta tegutseb vahendajana mitteametlikult kollektiivsete ostude läbiviimisel, viidake Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artiklitele 171 ja 159 ning nõudke kohtusse pöördumise ähvardusel raha tagasi. Esitage oma nõue tähitud kirjaga ja oodake vastust 14 päeva jooksul.

Kui teil pole vahendaja kohta vajalikku teavet, pöörduge politsei poole. Õiguskaitseorganid peavad läbi viima pettuse ja ebaseadusliku ettevõtluse taustakontrolli ning püüdma hanke korraldajat tuvastada. Sellisel juhul on eeliseks mitme petetud inimese olemasolu korraga, seetõttu tuleks koostada iga osaleja kohta kollektiivne avaldus või mitu dokumenti.

Niipea kui teave korraldaja kohta on teada saadud, on vaja koostada kohtule hagiavaldus. Pärast saadud andmete kontrollimist kavandatakse prooviversioon. Kui kelmuses süüdistatav keeldub, saab protsessi ühepoolselt lahendada ohvrite kasuks. Süüdlane on kohustatud hüvitama tekitatud kahju, samuti maksma haldustrahvi. Eriti ulatusliku pettuse korral võetakse kodanik või organisatsioon juba kriminaalvastutusele.

Kui võlasumma on väike ja kohtuvaidlusteks pole aega, võite proovida mõnda muud võimalust, nimelt kaebuse esitamist oma elukoha maksuametisse. Kaebuse saab maksuametnikele kätte toimetada isiklikult või ametlikul veebisaidil spetsiaalse vormi täitmisega. Organisatsioon kontrollib korraldajat tema tegevuse seaduslikkuse osas, mis peab toimuma vastavalt Vene Föderatsiooni maksuseadustele, ning rikkumiste korral saab ta viivitamatult kohtu alla anda.

Politsei, kohtu või maksuameti poole pöördumisel edastage kindlasti kogu olemasolev teave ühisostude korraldaja ja tehtud tehingu kohta. Tõendina võite kasutada teiste tehingus osalejate ja selle korraldajaga peetud kirjavahetuse prinditud ekraanipilte. Samuti peate tõendama rahaülekande fakti, näiteks printides maksedokumendi veebipangast või lisades raha kättesaamise kviitungi. Ainult nende andmete põhjal saab ründaja karistada.

Soovitan: