Aktsiatel, olles ostu-müügi objekt, on oma väärtus. Aktsia väärtuse kirjeldamisel eristatakse selle tegelikku ja nominaalset hinda. Nominaalväärtus on aktsia hind esimesel emissioonil. See on märgitud aktsial endal ja selle põhjal arvutatakse dividendid.
Juhised
Samm 1
Kui aktsia siseneb aktsiaturule, võib selle tegelik hind erineda nominaalsest nii üles kui ka alla. Seda võivad hõlbustada mitmed tegurid: tee, mille ettevõte on otsustanud aktsiate väljalaskmiseks (iseseisvalt, krediidiasutuse kaudu), kui tuntud on ettevõte ja teised.
2. samm
Pärast aktsiaga tehingu esmast paigutamist ja täitmist läheb see järelturule, kus selle hind sõltub investorite ootustest dividendidele (ettevõtte finantsseisundist, otsusest dividendide suuruse kohta, ettevõtte riskidest), samuti turuolukorrad (inflatsioonimäär ja pangaintressid, pakkumine ja nõudlus turul, olukord majanduses tervikuna).
3. samm
Aktsia turuhinda nimetatakse selle kursiks. Selle määramiseks on mitu meetodit. Kõige tavalisem on kulukas. See põhineb ettevõtte hindamisel tema netovara kaudu, s.t. määratakse ühele aktsiale kuuluv varade väärtus miinus kohustused. Teisisõnu arvutatakse ettevõtte netovara, mis jagatakse käibel olevate aktsiate arvuga.
4. samm
Aktsiate turuväärtuse määramise kasumlik meetod põhineb põhimõttel, et vara nüüdisväärtus määratakse tänaseks arvutatud tulevaste rahalaekumiste järgi. Aktsia väärtuse arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: PV = S / (1 + r) n, kus PV on aktsia hetkeväärtus, S on tulevikuks kavandatud aktsia väärtus, r on aktsia väärtus sarnase finantsvara intressimäär, n on perioodide arv (kuu, aasta).
5. samm
Võrdlev lähenemine hõlmab kolme meetodi kasutamist aktsia turuväärtuse määramiseks. Vastasettevõtte meetod põhineb ettevõtte tulemuste võrdlemisel teiste selliste ettevõtete tulemustega, kelle aktsiad on noteeritud turul. See võtab arvesse selliseid näitajaid nagu hinna ja tulu suhe, maksustatav kasum, rahavoog, bilansiline väärtus.
6. samm
Tehingumeetod keskendub ettevõtte hindadele või üldiselt kontrollpaki omandamisele. Tööstuse koefitsientide meetod põhineb hinnasuhete ja muude tööstusharule omaste parameetrite kasutamisel, näiteks hotellivoodite arvul, sõidukite kandevõimel jne. Need suhtarvud määratakse kindlaks ettevõtte kapitali hinna ning toodangu ja finantsnäitajate vaheliste seoste statistiliste vaatluste põhjal.
