Euro on ühtne valuuta, mis käib üheaegselt mitmes Euroopa riigis. Ühisraha kasutuselevõtu kokkulepe lihtsustas oluliselt nende vahelisi kaubandussuhteid: on ju sellest ajast saadik võimalik maksta kauplustes, näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal, samade arvetega.
Euro tekkimine
Olles kokku leppinud ühisraha kasutuselevõtmises eurotsoonis, võtsid sellise otsuse teinud riigid kasutusele euro nimelise valuuta. See juhtus 1. jaanuaril 1999. Kasutusele võetud valuuta tähistamiseks võeti kasutusele ingliskeelne õigekiri "euro", kuid enamiku riikide keeltes on selle rahaühiku jaoks riiklik nimetus.
Praegu käib euro käibel 18 Euroopa Liidu riigis ja mitte ning ringluses olev kogu rahapakkumine on peaaegu triljon eurot. Samal ajal ei loobunud mitmed Euroopa Liitu kuuluvad riigid oma rahvusvaluutast ega läinud eurole üle: näiteks nende hulka kuuluvad Rootsi, Tšehhi Vabariik, Läti ja veel 7 riiki. Sellega seoses on lisaks mõistele "Euroopa Liit" tavaks esile tõsta 18 riiki ühendava eurotsooni mõistet, kus euro on peamine maksevahend.
Euro nimiväärtused
Eurot emiteerivad ELi riikide keskpangad müntide ja pangatähtede kujul. Samal ajal on Euroopa riikides ringlevatel rahatähtedel seitse erinevat nimiväärtust. Seega on hetkel käibel olev väikseim rahatäht 5 eurot. Sel juhul on rahatähe maksimaalne nimiväärtus 500 eurot. Lisaks nendele rahatähtedele emiteerivad pangad ka pangatähti nimiväärtusega 10, 20, 50, 100 ja 200 eurot.
Huvitav on see, et ehkki arved trükitakse erinevates riikides, kasutavad kõik keskpangad sama pangatähtede kujundust valuuta mõlemal küljel. Samal ajal ei väljastata kõigis riikides suurimaid rahatähti nimiväärtusega 200 ja 500 eurot. Nendega saate maksta aga ka nendes riikides, kus selle nimiväärtusega rahatähti ise ei trükita: tegelikult pole praegu vahet, millises riigis see või teine rahatäht emiteeritakse.
Üks euro jaguneb 100 väiksemaks ühikuks, mida tavaliselt nimetatakse eurosentideks. Neid kasutatakse aktiivselt väikeste ostude jaoks, seetõttu emiteeritakse neid eranditult müntide kujul. Niisiis, täna on käibel münte nimiväärtusega 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 eurosenti. Lisaks on münte nimiväärtusega 1 ja 2 eurot. Huvitaval kombel on euroala eri riikide emiteeritud müntidel ainult üks identne külg, mis näitab nende nimiväärtust ja Euroopa stiliseeritud kaarti. Teist külge kasutatakse erinevate rahvuslike sümbolite rakendamiseks ja seetõttu on see erinevates riikides erinev. Selliste müntide kasutamisel teistes osariikides pole siiski mingeid piiranguid.
