Nii juriidilised kui ka üksikisikud võivad sattuda võla tagasimaksmata olukorda. Olukorra lahendamiseks on vaja juhinduda tervemõistusest ja erinevatest seaduse normidest, mis kaitsevad heauskseid võlausaldajaid.
Enne kohtusse pöördumist on vaja hinnata hetkeolukorda. Samal ajal analüüsige kohtusse pöördumise tõendeid ja võlgniku majanduslikku olukorda. Relvastuge ka viidetega erinevatele õigusaktidele, mis võimaldavad teil oma õigust kaitsta.
Mõnel juhul on kasulik võlgnikku kohtusse pöördumise kavatsusest mitte teavitada. Võib-olla aitab ta teil puuduvaid dokumente koguda või nõustub olukorda muul viisil lahendama. Rääkige võlgnikuga, selgitage välja raha tagastamata jätmise põhjused, pakuge olukorrale erinevaid lahendusi.
Kui tehtud rahumeelseid toiminguid ei pärjada edu, siis on vaja koostada pretensioonikiri, kus on märgitud võla suurus, raha tagastamise aeg ja alus. Seejuures viidake teatud seaduse artiklitele, mis näitavad võimalikke tagajärgi. Soovitatav on saata kiri tähitud kirjana, säilitades kõik lähtekviitungid, kuna neid võib vaja minna kohtusse pöördumise korral.
Kui te ei saa võlga sisse nõuda, peaksite pöörduma kohtusse. Juriidiliste isikute puhul esitatakse hagiavaldus arbitraažikohtusse ja üksikisikute puhul üldkohtu kohtule. Lisage nõudele kogu dokumendipakett, mis kinnitab tagastamata jätmise fakti. See peab sisaldama laenulepingut või ettenähtud vormis kirjutatud kviitungit. Kui võlgniku tegevus kuulub Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artiklite 159 ja 165 alla, esitatakse paralleelselt avaldus õiguskaitseorganitele.
Kohtuprotsessi lõppedes saab võla täitedokumendiga tagastada. See protseduur viiakse läbi täitemenetluse alusel, mida reguleerib föderaalne seadus "Täitemenetluse kohta".
