Paljudel inimestel on selline stereotüüp, et kõik pangad on väga rikkad ja omanike raha kasvab hüppeliselt. Kuid siiski on selle väite kinnitamiseks või paljastamiseks tasub mõista kommertspankade tulusid ja kulusid.
Millest moodustuvad pankade tulud ja kulud
Panga tulud sisaldavad riigi residentide hoiuseid, tagastatud laenude intresse, dividende nende ettevõtete aktsiatelt, mille panga aktsionärideks on.
Pangakulud tähendavad hoiuste intresside kogunemist, tarbimis- ja muude laenude väljastamist, kõigi filiaalide tõhususe säilitamist, töötajatele palga maksmist. Tuleb märkida, et enamik kommertspankade filiaalidest on isemajandavad, s.t. filiaali sissetulek peaks olema piisav inimeste, kommunaalmaksete, üüri ja muude kulude tasumiseks. Kui haru on strateegiliselt oluline, kuid kahjumlik, tuleb töö jätkamiseks raha peaharust.
Kuidas pangad töötavad
Pankade tööstruktuur eeldab pidevat rahaliste vahendite ringlust. Organisatsiooni vahendite suurendamise poliitika põhineb sissetulevate vahendite investeerimisel ja reinvesteerimisel.
Pangad annavad väga hea meelega laenu juriidilistele isikutele, samuti hüpoteegi- ja tarbimislaene. Tingimusel, et umbes 20% vahenditest ei tagastata, on tagastatud vahendite intress piisav kahjude katmiseks ja kasumi tagamiseks.
Kommertspankadel on oma analüütikute ja kauplejate personal, kes aitab investeerida raha teiste organisatsioonide väärtpaberitesse, mille pealt tulevikus saate dividende ja mõne aja pärast isegi kasumiga müüa.
Samuti on teada, et pangad avavad riigi territooriumil sageli erinevaid ketipoode, eriti populaarne on elektroonika, toidukaupade ja muude esmatarbekaupade müük.
Kõik need toimingud viiakse läbi selleks, et teenida kasumit ja pakkuda inimeste hoiustele intressi. See tähendab, et panga juhtkonnas peaks olema inimesi, kes suudavad tööd korraldada ja kes oskavad raha teenida, et saada head kasumit.
