Käendus on populaarne laenutagatiste tüüp, mida kasutatakse sageli suurte laenude väljastamisel. Käendaja vastutab täielikult laenusaaja rahaliste kohustuste eest panga ees juhul, kui ta lõpetab laenu tasumise.
See on vajalik
- - käendusleping;
- - laenuleping.
Juhised
Samm 1
Selleks, et mõista, millistes olukordades ei tohi käendaja laenuvõtja eest laenu maksta, tasub hoolikalt uurida käenduslepingut. Selles tuleks täpsustada käendaja õigused ja kohustused ning vahendite tagasimaksmise mehhanism. Käendusleping võib ette näha ühise ja täiendava vastutuse. Esimesel juhul annab pank vastutuse kohe garantii andjale, kui laenuvõtja lõpetab laenu maksmise. Täiendav vastutus on käendajale kasulikum ja on äärmiselt haruldane. Sellisel juhul peab pank veenduma, et laenuvõtjalt laenu sissenõudmine on võimatu, ja alles siis pöörduma käendaja poole.
2. samm
Kellegi teise laenu tagatisest on üsna raske vabaneda. Kohustused ei lõpe isegi siis, kui laenusaaja lahutab või sureb. Kuigi viimasel juhul on õiguspraktika mitmetähenduslik. On olemas Riigikohtu otsus, milles tunnistatakse, et laenuvõtja surm vabastab käendaja võlausaldajale võla tasumisest. Muudes olukordades on kohustuste tagamiseks käendajana vaja saada panga nõusolek. Nad on omakorda väga harva nõus laenulepingu tingimusi muutma, sest see vähendab laenatud vahendite tagasimaksmise võimalusi.
3. samm
On väga vähe olukordi, kus saate seaduslikult vältida makseid kellegi teise laenult, olles käendaja. Üks neist on aegumistähtaja möödumine. Seaduse järgi saab pank käendajatelt raha koguda ainult kuue kuu jooksul (see on väiksem kui laenulepingu alusel aegumine - kuni 3 aastat). Ja kui garantiilepingus ei ole ette nähtud teist perioodi, on 6 kuu möödudes võimatu laenusummat käendajate arvelt kompenseerida.
4. samm
Teine juhtum, kui käenduslepingu alusel on võimalik maksetest vabaneda, on lepingu kehtetuks tunnistamine. Näiteks käendaja töövõimetuse tõttu. Selleks peavad vanemad (sugulased) pöörduma vastava avaldusega kohtusse.
5. samm
Kui nii laenuvõtja kui ka käendaja ei täida laenulepingu tingimusi vaatamata panga nõuetele, pöördub ta kohtusse. Siis võetakse sundtäitmine käendaja varale või tuvastab kohus palgast kinnipidamised. Samal ajal ei saa võlga tagasi anda käendaja ainsa eluaseme, majapidamistarvete, toidu, sotsiaaltoetuste arvelt. Palgast kinnipidamiste summa ei tohi ületada 50% töötaja töötasust ning tema käes peab olema vähemalt miinimumpalk (5554 rubla). Ja kui käendaja maksab alimente ja toetab puudega vanemaid, siis ei pruugi sissenõudmiseks üldse tulu olla.
