On koduomanikke, kes keelduvad otseselt kapitaalremondi eest maksmast, sest nad ei saa aru, kuhu see raha läheb. Ja on neid, kes mingil põhjusel ei tea, kas neil on see võlg. Trahvid võla eest on igal juhul samad. Aga kuidas teada saada, kas enne nende tekkimist on võlg?
Suuremate remonditööde eest tasumine on seaduse järgi iga kortermaja üürniku-omaniku kohustus. Ja kui inimene keeldub maksmast ja jätab maksed süstemaatiliselt vahele, on fondivalitsejal õigus ta kohtusse kaevata. Tõsi, alles pärast kolme kuu maksete puudumist.
Kohus otsustab, kas üürnikul on tõesti võlg, ja kui on, siis milliseid meetmeid tuleks antud juhul rakendada. Ja muide, statistika järgi rahuldab enamus selliseid nõudeid kohus fondivalitsejate kasuks.
Ja kui otsus on tehtud, tulevad kohtutäiturid kohustusi rikkunud omaniku juurde, et temalt kogu võlgnevuse summa sisse nõuda. Kui teda pole kodus (või võlgnik ei ava ust), jätavad kohtutäiturid kirjaliku teate. Ja nad tulevad, kuni võlg on tasutud.
Kui aga kohtutäiturite esimese visiidi päevast möödub 2 kuud ja omanik ei maksa ikkagi kapitaalremondi eest raha, on kohtutäituritel õigus võla sundmaksena temalt vara ära võtta.
Lisaks karmistab riik igal võimalusel kontrolli kapitaalremondi maksmata jätmise üle. Näiteks võivad võlgnikud, kes elavad korterites sotsiaalrendi tingimustel, eluasemest ilma jääda. Makse mittemaksjatel ähvardatakse nii vesi kui ka elekter välja lülitada, nad võivad kanalisatsiooni katkestada, kuigi see on vaid kapitaliremondi võlg.
Nagu näete, on see tõsine asi ja te ei saa endale lubada võlgnevuste puudumist. Kuidas aga teada saada, kas omanikul on võlg? Selleks on kolm võimalust:
- Omanik võib minna otse fondivalitseja finantsosakonda või maja teenindavasse kapitali remondifondi ja uurida võla kohta. Fondivalitseja telefoninumbrit saab lugeda üürikviitungilt.
- Lisaks saab omanik külastada fondivalitseja saiti: seal pakutakse mitmesuguseid teenuseid, sealhulgas võimalust tutvuda üksikasjalike andmetega maksete ja tehtud võlgade kohta.
- Omanik peaks üüri kviitungit lähemalt uurima: kui tal on võlg, siis see kajastub selles. Lisaks võib CM koos sellise kviitungiga saata täiendava arve, kus on märgitud võlgnetav summa.
Muide, kõik elanike kategooriad ei ole kohustatud kapitaalremondi eest maksma. Üürnikud seda tegema ei pea, sest üürileandjad peavad nende eest maksma. Kuid tööandjate kapitaalremondi eest tasumise nõue on ebaseaduslik. On ka üürnike kategooriaid, kellel on hüvitisi. Seadus viitab neile:
- II maailmasõja veteranid ja tööveteranid;
- üle 70-aastased elanikud;
- Osalejate lesk Vov;
- Tšernobõli tuumaelektrijaama õnnetuse likvideerijad ja kiirituse all kannatanud isikud;
- suured pered või puudega laste vanemad.
Kõigilt teistelt omanikelt nõutakse suuremate remonditööde eest tasumist õigeaegselt, vastasel juhul on vältimatud ebameeldivad tagajärjed kohtu ja kohtulike sanktsioonide näol.
