Võlgnevuste mõiste kehtib enamikul juhtudel juriidilise isiku kohta. Sellise mõiste määratlus eeldab siiski, et nõuded moodustavad osa ettevõtte käibekapitalist.
Nõuded
Nõuded ostjate vastu näitavad rahasummat, mida (majandus) üksus loodab saada oma vastaspooltelt, st partneritelt, klientidelt või teistelt, kellega ta suhtleb. Sel juhul räägime muidugi summadest, mille laekumiseks on sõlmitud lepingute või kokkulepete näol teatud õiguslikud alused.
Võlgnevusi saab moodustada mitmel viisil. Näiteks võib see tekkida ärisuhtes kahe äriettevõtte vahel, mis on pikaajalised partnerid ja seetõttu üksteist usaldavad. Veelgi enam, kui üks neist on teise klient, saab tarnija pakkuda kliendile vajalikke kaupu ajatatud maksega. Seega tekib mõnda aega olukord, kui kaup on kliendile juba tarnitud, kuid klient pole selle toote eest veel raha üle kandnud. Selle tulemusel moodustab maksena laekuv summa nõude.
Võlgnevused omistatakse tavaliselt ettevõtte käibekapitalile, kuna tavaliselt eeldab ettevõte, et teatud aja jooksul saab see raha kätte ja saab seda oma eesmärkidel kasutada. Suur hulk nõudeid võib aga ohustada ettevõtte normaalset toimimist: näiteks juhul, kui ettevõte ei saa jooksvaid makseid teha ega laene tagasi maksta, sest võlgu olev võlg ei ole veel ettevõtte kontodele laekunud.
Saadaolevate arvete tüübid
Kaasaegses raamatupidamises eristatakse mitut peamist nõuetüüpi, mida raamatupidajad oma professionaalses slängis nimetavad sageli lihtsalt "võlgnevuseks". Niisiis, kui organisatsiooni ja võlgniku vahel sõlmitud leping või kokkulepe eeldab, et võlg tuleb tasuda 12 kuu jooksul, loetakse selline võlg lühiajaliseks. Kui võla tagasimakseperiood ületab 12 kuud, liigitatakse see võlg pikaajaliseks.
Lisaks tuleb meeles pidada, et nõuet peetakse lepingus sätestatud aja jooksul normaalseks. Nii et näiteks kui tarnija ja kliendi vahelise lepingu tingimused viitavad sellele, et võlg tuleb tagasi maksta kuu jooksul alates kättetoimetamise kuupäevast, pole selle kuu jooksul tarnijal seaduslikku alust kliendi vastu nõuete esitamiseks. Pärast selle tähtaja möödumist muutub nõue tähtajaks ning tarnijal on õigus selle sissenõudmiseks pöörduda kohtusse.
