Sageli peavad organisatsioonid oma tegevuse raames tegelema võlgnike täieliku või osalise keeldumisega oma rahaliste kohustuste täitmisest. Sel juhul on vaja jõustada rahaliste vahendite kogumine kuni kohtusse minekuni.
Juhised
Samm 1
Peamine võlg on summa, mille kohta leping koostati (laenamine, ost / müük, teenuste osutamine jne), välja arvatud arvestatavad intressid ja trahvid, kuid millest on lahutatud varem tagasimakstud summad.
2. samm
Sissenõudmise korral on põhivõla summa nõude alghind ja näidatakse muudest tasudest eraldi. See vajadus tuleneb asjaolust, et kohtu otsus võib põhivõla suuruse ja ülejäänud summa osas erineda. Nii saab rahuldada näiteks võlgade sissenõudmise nõude, samas kui kostja võib vabastada mitmete karistuste maksmisest.
3. samm
Kogumine toimub etapiviisiliselt. On kohtueelseid ja kohtuprotsesse. Eeluurimismeetmete käigus proovige võlgnikuga kokkuleppele jõuda võimalike hüvitamisvõimaluste osas (põhivõla restruktureerimine, aktsia tagasimaksmine jne). Kompromissi saavutamine võimaldab teil raha ilma lisakuludeta kiiresti taastada.
4. samm
Kui vaidlust pole võimalik kohtuväliselt lahendada, koostage võlgnikule kaebus. Just sellise dokumendi suunal algab sissenõudmise kohtulik etapp.
5. samm
Esitage nõue võimalikult üksikasjalikult, märkides lisaks võla dokumentaalsetele ja juriidilistele alustele ka summa täpse arvutamise. Lisaks pange kirja võlausaldaja kostjale vabatahtlikuks tagasimaksmiseks ette nähtud periood, mille järel on teil õigus esitada nõue kohtule. Dokument tuleb saata juriidilisele aadressile vastaspoolele. Hoidke kviitungid alles, kohtus peate tõendama nõude saatmise fakti.
6. samm
Menetluse viimaseks etapiks on kohtuprotsess ja kohtuistung, mille positiivse tulemuse korral otsustab kohus võla sundtäitmise ning reguleerib maksete menetlemise ja ajastamise. Oluline on meeles pidada, et protsess nõuab protsessi läbiviimiseks märkimisväärseid ajakulusid, õigusabi ja täiendavaid finantskulusid.