Valgevene valitsus tõstatab taas pensioniea tõstmise küsimuse. Suurem osa elanikkonnast suhtub sellesse negatiivselt. Miks?
Valgevenes tõstatatakse taas pensionireformi teema. Pensioniea tõstmine riigis algas enam kui kaks aastat tagasi. Valitsus oli sunnitud nii ebapopulaarse sammu astuma ühelt poolt IMF-i nõudmistelt ja teiselt poolt kogu demograafilise olukorra tõttu, mis on kogu SRÜs arenenud pärast 90-ndaid. 11. aprillil 2016 allkirjastas Aleksander Lukašenko määruse „Pensionikindlustuse parandamine muutuvates sotsiaal-demograafilistes tingimustes“. Vastavalt seadlusele on Valgevenes alustatud pensioniea järkjärgulist, kuid paratamatut tõusu. Minimaalne pensioniiga tõuseb igal aastal kuue kuu võrra. Kui enne reformi läksid naised pensionile alates 55 eluaastast ja mehed alates 60. eluaastast, siis aastaks 2022 jõuab naiste pensioniiga 58. ja meestel 63. eluaastani. Lisaks suureneb vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž ka 6 kuu võrra iga kuue kuu tagant. Praegu on ta 16 ja pool aastat vana. Aastaks 2025 peaks minimaalne staaž pikenema 20 aastani.
Mida inimesed mõtlevad ja mida ütlevad eksperdid
Pensioniea tõstmine on üks ebapopulaarsemaid meetmeid ja elanike suhtumine sellesse reformi on äärmiselt keeruline. IISEPSi küsitluste kohaselt reageeris 2016. aastal ainult 19% elanikkonnast sellele uuendusele positiivselt. 70% vastanutest hindas valitsuse algatust tõsta pensioniiga ja minimaalset staaži negatiivselt. 11% -l oli raske vastata.
Inimeste reaktsioon on arusaadav. Paljud peavad end petetuks, kuna riigi sotsiaalsed garantiid muutuvad habras. Enamik inimesi ei kujuta ette, kuidas nad täie jõuga töötavad terviseprobleemide tõttu, mis pärast viiekümneaastast verstaposti on valdav enamus märgatavalt nõrgenenud. Mõni ütleb otsekoheselt, et enamus tulevastest pensionäridest ei täida lihtsalt riigi kehtestatud uut vanaduspensioniiga. See kehtib eriti meeste kohta, kes statistika järgi surevad varem kui naised.
Pensionireformi olukorra analüüs sunnib riiki taas pensioniea tõstmise küsimust üles võtma. Pinged tekivad pensionides uuesti mõne aasta jooksul. Mis on selle põhjuseks?
Rahvaarvu kasv alates 2013. aastast on 1980. aastate lõpu beebibuumi tagajärg. Lähiaastatel meenutab demograafiline „auk“taas probleeme. Lisaks kasvab ÜRO prognooside kohaselt kogu maailmas järgmistel aastatel puuetega inimeste arv ja töövõimeliste elanike arv väheneb. Maailma rahvastiku “vananemine” on kurb reaalsus, millega tuleb arvestada, ütlevad paljud eksperdid.
Ülemaailmne kriis, mis annab end üha sagedamini tunda, ainult süveneb ja süveneb. Lisaks leidsid eksperdid, et praegu on naiste keskmine eluiga pensionieas umbes 25 aastat, meestel ainult 15. Soolise võrdõiguslikkuse pooldajad teevad ettepaneku võrdsustada meeste ja naiste pensioniiga, määrates kõigile vanaduspensioniea umbes 65-aastane.
Majandusmehhanismide ebatäiuslikkus
Rahva äärmiselt ärritunud reaktsiooni põhjustab ka asjaolu, et pensionireformi majandusmehhanismid pole hästi läbi mõeldud. Mõned parlamendiliikmed ja eksperdid soovitavad elanikkonnal oma kulutused üle vaadata, "muuta oma käitumist" ja hakata noorelt pensioniks koguma. Sellised ettepanekud põhjustavad enamikul inimestel iroonilisi naeratusi. Miks?
Üleminek tavapäraselt makstavast pensionisüsteemist rahastatud süsteemini ei saa lõpule viia mõne aasta jooksul. Sellised mehhanismid on aastakümneid muutunud. Lisaks on paljudel 90ndatel üle elanud inimestel negatiivsed kogemused ja nad ei usalda riigi hoiuasutusi, kartes, et säästud võivad pankade pankrotide tagajärjel „läbi põleda“või inflatsiooniprotsessis „lahustuda“.
Pikaajalised hoiused muutuvad kõrge inflatsioonitaseme tõttu ebaefektiivseks ning pensionifondid on vähearenenud, kui mitte eriti nõrgad. Igatahes pole enamiku vastajate arvates Valgevenes usaldusväärseid akumuleerivaid mehhanisme, mis tagaksid vanaduspõlve jaoks eraldatud rahaliste vahendite ohutuse.
