Riiklik väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise poliitika on suunatud adressaatide arvu suurendamisele. Teisisõnu on riik pühendunud ettevõtluse arendamisele ja toetuse pakkumisele. Tugimehhanismid ei näe ette maksusoodustusi ega muid rahalisi eelistusi, kuid isegi samal ajal võivad neil olla ettevõtte finantsstabiilsusele positiivne mõju.
Piirkondlikul ja kohalikul tasandil luuakse mehhanismid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks. Seega võib ettevõtja kõikjal Venemaal toetuse saamiseks kasutada kahte platvormi. Kehtivas seadusandluses on aga range keeld kasutada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste eelarvest vahendeid samaaegselt ühe majandusüksuse jaoks sama mehhanismi järgi. Teisisõnu, kasutades selleks toetust piirkondliku tasandi üürimakse katmiseks, ei saa ettevõtja taotleda sama lepingu sõlmimist linnavalitsusega.
Piirkondadele anti võimalus iseseisvalt valida tugimehhanismide olemus ja ulatus, kuid sellegipoolest saab eristada sageli esinevate abivaldkondade olemust. Üks populaarsemaid mehhanisme on väikeettevõtete rahaline tugi, mida antakse ettevõtte asutamisel. Kõige sagedamini on selle mehhanismi saajad isikud, kes on kasutanud kohalike ja piirkondlike tööhõivetalituste programmi. Nagu näitab praktika, on see mehhanism populaarsem maapiirkondades ja ühelinnades, kus potentsiaalsete ettevõtjate huvi oma ettevõtte loomise vastu on üsna suur.
Mõnes piirkonnas saavad selle mehhanismi alusel toetust taotleda ka juba tegutsevad organisatsioonid, mis on turul olnud esimest aastat.
Populaarsuselt teine mehhanism on osa näituse ja messiettevõtte jaoks eraldatud kulude hüvitamine. Seda vahendit oma ettevõtte toetamiseks kasutavad sageli ettevõtted, kes tegelevad aktiivselt turunduse edendamisega.
Kolmas mehhanism, mida leidub peaaegu igas riigi piirkonnas, on osa töökaitsekulude hüvitamine. Selle tugivahendi turu sihtsegmendiks on ehitus- ja tootmisettevõtted, kelle kulud sellises kulutasemes ulatuvad väga muljetavaldavate mahtudeni.
Väikeettevõtete jaoks on olemas ka terve rida mitterahalisi toetusmehhanisme. See hõlmab munitsipaal- või piirkondliku vara üürimise või väljaostmise õiguste andmist, haridusmehhanisme tasuta seminaride ja kursuste vormis jne.
Samal ajal tuleb märkida, et tugimehhanisme ei pakuta kõigile. Riigilt abi saamiseks on vaja läbida konkurentsivõimeline valik. Selleks moodustavad teenuste osutamise eest vastutavad talitused loetelu dokumentidest, mille taotleja peab esitama. Sageli ei võeta arvesse maksuvõlgade, negatiivsete finantstulemuste ja ebasoodsa mainega ettevõtete taotlusi. Seda tehakse tagamaks, et riiklikku toetust saaksid ainult lootustandvad turuosalised, kes saavad jätkusuutliku ettevõtluskliima kujunemise aluseks.
