Teadusökonoomika areneb igal aastal. Maailma juhtivad majandusteadlased püüavad teha kõik, et luua inimestele kõige soodsamad elutingimused. Siiski on mõned tegurid, millega keegi toime tulla ei saa, ja need tegurid mõjutavad kõigile elutähtsate toodete hindu. Me räägime toidukaupadest.
Olgu kuidas on, aga suvel ja varasügisel hinnatõusu peamine põhjus on halb ilm. Igal aastal kannatavad halbade ilmastikutingimuste tõttu põllukultuurid kogu maailmas. Näiteks Brasiilias paduvihmad ja USA suve põud on juba kogu maailmas tarbijate tasku löönud. Suviseid hinnatõuse toetasid ka mussoonihooaja hiline algus Indias ja tugev põud Austraalias.
Suhkru hinnad on juulis juba tõusnud 12%, mis on tingitud ebasoodsast põllumajanduslikust olukorrast Brasiilias, mis on suhkruroo peamine tarnija. Ameerika Ühendriikide põua tõttu tõusid maisi ja maisijahu hinnad koguni 33%.
Võib meenutada Venemaa keerulist toiduolukorda 2010. aastal, kui näiteks tatra hinnad suvisest põuast ja vähesest saagist tingituna jõudsid lihtsalt enneolematult kõrgele. Siis koristati Venemaal 95 miljoni tonni teravilja plaani asemel ainult 60. Tol aastal otsustati kehtestada embargo teraviljaekspordile, mis ei suutnud siiski kiiret hinnatõusu peatada. Selle aasta kohta, juba juulis, tehti saagi lõpptulemuse osas ebasoodsad prognoosid. Sel aastal kavandati Venemaal teraviljasaaki 90–95 miljoni tonni tasemel, kuid halbade ilmastikutingimuste tõttu on need ootused unistanud juba 77 miljoni tonnini. Lisaks on Venemaa eksportijatel WTO tingimustes tõenäoliselt soov saata võimalikult palju teravilja ekspordiks, mis kutsub esile riigis hinnatõusu.
Siiski jääb järgmine küsimus: juulis pole saak veel lõpule viidud ja selle lõplik maht pole teada. Miks siis hinnad juulis tõusma hakkavad? Punkt on spetsialistide prognoosides. Sama olukord juhtub ka siis, kui sünoptikud hoiatavad loodusõnnetuse ohu eest ette ning toidupoed ja esmatarbekaubad muutuvad kauplustes kallimaks. Toidutarnijate jaoks on see omamoodi ettevaatusabinõu.
