Kulla- ja valuutareserv, mida nimetatakse ka kulla- ja valuutareserviks, on nn puhver, mida haldab riigi keskpank või rahandusministeerium. 2012. aasta hinnangute kohaselt ulatus kogu maailmas kaevandatud kulla maht 174 tuhande tonnini ja umbes 60% sellest kogusest toodeti pärast 1950. aastat ning maailma riikide kullavarude maht oli 30 tuhat tonni..
Juhised
Samm 1
Selliste varude arvutamist haldab 1984. aastal asutatud Maailma kuldnõukogu, mille eesmärk on teha koostööd maailma juhtivate kullatootjatega ja stimuleerida selle reserve. Organisatsiooni spetsialistid märgivad ka huvitavat suundumust: 30 tuhat tonni on 1965. aastal palju vähem kui 38 tuhat tonni. Veelgi enam, praegu ennustavad eksperdid kulla- ja valuutareservide kasvu tulevikus pärast 2008. aasta kriisi.
2. samm
Selliste reservide moodustamise peamine eesmärk on vajadus anda riigi omavääringule samaväärne väärtus, mis on väljendatud kullas. Nad on ja täidavad nn kriisivastase reservi rolli, mis on loodud riigi vahetuskursi stabiliseerimiseks või kohandamiseks. Lisaks on kuld hea, sest erinevalt paberrahast saab seda igal ajal kasutada valitsuse vajaduste, maksete ja kohustuste tasumiseks. On loogiline, et suured kullavarud tagavad riigile suurema majandusliku ja poliitilise sõltumatuse.
3. samm
2014. aasta alguse seisuga on suurimad kullavarud USA valitsuse käes. Seda riiki järgivad juba Saksamaa ja IMF (Rahvusvaheline Valuutafond). Euroala kulla- ja valuutareserv ulatus 2014. aasta 1. jaanuariks 10 787 tuhande tonnini, mis annab euro valuutale suurema stabiilsuse. Oma kullavarud on järgmistel Euroopa Liidu riikidel, mis ei kuulu eurotsooni - Suurbritannia 310,3 tonniga, Rootsi 125,7 tonniga, Rumeenia 103,7 tonniga ja Poola 102,9 tonniga.
4. samm
Erinevalt Venemaast, kus kulla- ja valuutareserv hakkasid tekkima alles pärast Jegor Gaidari reforme eelmise sajandi 90-ndate alguses, sai see USA-s aluse isegi keset suurt depressiooni. 1933. aastal andis riigi parlament välja määruse nr 6102, mille kohaselt toimus kulla natsionaliseerimine, kui juriidilised ja eraisikud olid kohustatud metalli riigile üle andma stabiilse hinnaga 20,66 USA dollarit trooja untsist. Seejärel tõusis ametlik hind pärast kullakollektsiooni lõppu 35 dollarini. Saksamaal alustati kulla- ja valuutareservi moodustamist 1951. aastal ning 1968. aastaks oli reservide suurus jõudnud 4 tuhande tonnini kulda.
5. samm
2014. aasta esimese kvartali tulemuste kohaselt sai Venemaa Föderatsioon riiklikes reservides ametlike kullavarude mahu poolest maailmas 6. koha, kui metalli varu riigis ulatus 1 104 tuhande tonnini. Veelgi enam, umbes kaks kolmandikku Venemaa reservist hoitakse Vene Föderatsiooni keskpanga Moskva hoidlas.
