Venemaa Föderatsiooni rahandusministeerium teatas 2018. aasta alguses traditsiooniliselt riigi kodanikele. Osakond teatas, et möödunud aruandeperioodil kasvas riigi sisevõlg peaaegu 20%. Rahalises mõttes on see rohkem kui 1 triljon rubla, mis on rekordiline.
Mis on riigivõlg
Igal riigil on võlgu. See on riigi eelarve defitsiidi kogusumma teatud aja jooksul. Eraldage sise- ja välisvõlg. Viimane tähendab riigi rahalisi kohustusi välislaenude osas ja nende tasumata intresse. Riigivõla all mõistetakse riigi võlga oma rahva ees. Pealegi nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
Venemaa Föderatsiooni riigivõlg esitatakse väärtpaberitena. Selle kujunemine on kestnud alates 1993. aastast. Esialgu oli see 90 miljonit rubla ja aastate jooksul võlg ainult kasvab. Selge hüpe toimus 2015. aastal. 2017. aastal kasvas võlg taas märkimisväärselt. 2018. aasta jaanuaris oli see tasemel 7 24 triljonit rubla ja detsembris - 7, 7 triljonit rubla.
Välis- ja sisevõlgade suuruse järgi saab riigi majanduse olukorda turvaliselt hinnata. Seega on tohutu arv ja järsk kasv finantskriisi selged märgid.
Miks Venemaa sisevõlg kasvab
Ametnike sõnul põhjustas riigivõla kasvu fikseeritud tuluga föderaalsete laenuvõlakirjade emiteerimine. Selliste väärtpaberite võlg kasvas 12 kuu jooksul peaaegu 60%. Ujuva intressimääraga võlakirjade võlg kasvas 24%.
Paljud tavakodanikud ei saa aru, miks riik võlakirju emiteerib? Tänu nende paigutamisele 2017. aastal meelitas Venemaa riigikassasse 1,7 triljonit rubla. Kuid me ei tohi unustada ka kulusid. Seega eraldati riigivõla teenimiseks 527 miljardit rubla. Selgub, et rahaliste vahendite neto ligitõmbavus, arvestades praeguse võla tagasimaksmist, on umbes 1,1 triljonit rubla. Samal ajal olid tagasimaksekulud 632,9 miljardit rubla.
Kuid kõik pole nendes numbrites nii roosiline. Majandusteadlased selgitavad, et võlakirjade paigutamine viib "varjatud" eelarvedefitsiidi ja edasilükatud inflatsiooni kasvu. Kuna nende paigutamisest saadav tulu on suunatud eelarvepuudujäägi katmiseks ja selle punkti tulud on juba rekordeid purustamas.
Tavakodanikud väljendavad muret riigivõla kasvu pärast, kuid rahandusministeerium ei näe seda katastroofina. Fakt on see, et alates 2018. aasta jaanuarist elab riik uue eelarvega. Nüüd on riigivõla ülempiiri laiendatud 10,5 triljoni rubla peale. Samal ajal on eelarve tulud planeeritud 15,2 triljoni rubla ulatuses. Tuleb välja, et võlasumma vähendamise asemel võtsid ametnikud selle ülempiiri lihtsalt üles ja tõstsid.
Vahepeal ei jaga majandusteadlased rahandusministeeriumi esindajate eufooriat. Eksperdid usuvad, et rekordiline riigisisene laen võib mõne aasta pärast muutuda riigikassale talumatuks koormaks. Ja mida rohkem võlg suureneb, seda kiiremini tulevad rasked ajad.
