Hammustatud õuna silueti kujul olevat logo tunnevad kõik, kes digitehnoloogiaga tegelevad, vähemalt kasutajana. See on Steve Jobsi asutatud Apple'i ettevõtte logo.
Õun on sümbol, mis kutsub esile palju erinevaid assotsiatsioone. Eeva õun on inimese kukkumise sümbol, William Telli õun sümboliseerib kangelaslikku võitlust oma rahva vabaduse eest, Vana-Kreeka mütoloogiast pärit “lahkhelide õun” on Trooja sõja alguse põhjus … kuid vaevalt oli üks neist õuntest seotud kuulsa logo väljanägemisega.
Võib-olla seostatakse logo päritolu ühe legendaarse õunaga, mille vene luuletaja V. Brjusov omistas „maise mässu kolmele sümbolile“. Koos Eeva õuna ja Wilhelm Telli õunaga liigitas luuletaja selliseks I. Newtoni õuna.
Apple I. Newton
Võib vaielda, kui tõsi on legend õunast, mis langes pähe suurele inglise füüsikule ja surus ta universaalse gravitatsiooni seaduse avastamiseni. Ühel või teisel viisil on "I. Newtoni õuna" idee ennast üldistanud intuitiivse taipamise pildina, mis viib ajastute loomiseni.
Selline pilt ei suutnud meelitada inimesi, kes väidavad tehnoloogia samavõrra ajastu loomist. Just nii arvasid Apple Corporationi asutajad - Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ron Wayne. Tõsi, R. Wayne pettus Apple'is peagi ja lahkus korporatsioonist, kuid just temal tekkis õnnelik idee - kasutada ettevõtte logona õunapuu all istuva I. Newtoni pilti.
Selline logo oli ühtaegu ilus ja sisukas, kuid nii reprodutseerimise kui ka tajumise jaoks liiga keeruline. See mõjutas isegi negatiivselt müüki. Seetõttu otsustati logo muuta lihtsamaks, sest ühe füüsika legendiga seostamiseks piisab ühest õunast.
Hammustatud õun
Seos legendiga "I. Newtoni õunast" selgitab õuna olemasolu logol, kuid ei selgita, kes seda hammustas. On versioon, et Steve Jobs ise tegi seda. Ettevõtte asutaja võttis väidetavalt uue logo peale mõeldes õunahammustuse ja otsustas: kui ta õhtuks midagi välja ei mõtle, siis olgu logo hammustatud õun. See versioon pärineb aga legendide vallast.
Kõige veenvam seletus näib olevat seos logo ja ühe esimese arvuti looja matemaatiku A. Turingi traagilise saatuse vahel. See mees mõisteti homoseksuaalsete kalduvuste eest süüdi, võeti teaduslike uuringute läbiviimise õigusest ja mõisteti sundravi. Kohtuotsus oli teadlasele raske löök. Aasta hiljem võttis A. Turing tsüaniidiga mürgitades endalt elu. Mürk oli suletud õuna, mida õnnetu mees ei jõudnud isegi söömisega lõpule viia.
Seda versiooni toetab ka asjaolu, et algselt oli logol oleval õunal vikerkaarevärv, sest vikerkaarelipp on samasooliste seksuaalsuhete pooldajate sümbol.
