2008. aasta ülemaailmne kriis viis enamikus arenenud riikides majanduslanguseni ja finantsturgude stress jõudis üsna kõrgele. Majanduse kokkuvarisemise oht ripub praegu Damoklese mõõgaga mitte ainult erasektori, vaid ka tervete osariikide kohal, millest paljudel on märkimisväärsed välis- ja sisevõlad. Sellega seoses on maailma rahastajad kriisi ennetamiseks välja töötanud mitmeid strateegiaid.
Juhised
Samm 1
Pidage meeles, et ainult karmid meetmed võivad eelseisvat kriisi ohjeldada. Kuid need mõjutavad tootmismahtude langust, mis omakorda mõjutab majandust negatiivselt. Seetõttu on vaja korraldada teatud riigistruktuuri rahastamiseks suunatud pankade võrgustik ja anda arengule lühiajaline stiimul.
2. samm
Rakendage krediidi leevendamist, kuna peamine probleem on endiselt ülemäärane võlg ja äritõrked ning rahapoliitika võimendus on piiratud. Ideaalse variandi vaataks Euroopa Keskpank läbi oma intressimäärade tõstmise otsuses, kuna praktika on näidanud, et see ainult halvendab paljude riikide majanduslikku olukorda. See toob kaasa äritegevuse languse, millel on deflatsiooniline mõju kaupade, tööjõu, müügi ja kinnisvara turule.
3. samm
Korraldage valitsuse rahastamisprogramme krediidikasvu taastamiseks, tugevdades vähekapitaliseeritud panku ja laenuasutusi. Pangad peavad omakorda kehtestama likviidsuse ja kapitalinõuete jaoks lühiajalise ajapikenduse. Samuti peaks riik korraldama rahalise toetuse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel pole piisavalt likviidseid varasid, et saada arendamiseks laene.
4. samm
Pakkuge lahusti olekutele likviidsust. See väldib turulepääsu kaotust ja hinnavahede järsku hüpet. Fakt on see, et ülaltoodud meetmete ja strateegiate kasutamisel võib valitsus ajutiselt kaotada oma krediidivõime, seetõttu on selliste riikide toetamiseks vaja korraldada suuremahuline stabiliseerimisfond.
