2007. aastal esitas seitsme Hispaania investori - Jukose aktsionäride - huve esindav advokaadibüroo Covingtoh & Burling LLP Stockholmi rahvusvahelises vahekohtus Venemaa vastu hagi. Hagejad nõudsid Venemaa valitsuselt hüvitist, viidates asjaolule, et Vene Föderatsiooni riigi- ja õigusasutuste tegevuse tagajärjel kannatasid nad rahalist kahju. Ja vastavalt Vene-Hispaania lepingule investeeringute vastastikuse kaitse kohta kuuluvad riigi ebaseadusliku tegevuse tagajärjel investoritele tekitatud kahjud hüvitamisele.
Kohtuvaidluse sisuks oli see, et Venemaa pool viis YUKOSe teadlikult pankrotti, mis tekitas ettevõtte aktsionäridele rahalist kahju. Venemaalt pärit volitatud isikud, kes ilmusid Stockholmi vahekohtusse kostjana, ei tunnustanud nõuet, sest nende arvates hoidus Jukose juhtkond pikka aega eriti suures ulatuses maksude maksmisest kõrvale ja pani toime muid seaduste rikkumisi. Venemaa Föderatsiooni. Just see põhjustas kriminaalasjad YUKOSe juhtkonna vastu ja ka pankroti.
Stockholmi vahekohus asus aga hagejate poolele, otsustades, et Venemaa peaks neile maksma tekkinud kahjude eest 2,7 miljonit dollarit. Kahjude summa arvutati YUKOSe kapitaliseerimise summa põhjal pankroti ajal. Vahekohtu otsuses rõhutati, et maksunõuded olid ainult ettekääne Jukose vara arestimiseks ning ettevõtte juhtkonna kriminaalvastutusele võtmise tegelik eesmärk oli soov mitte seaduslikult makse koguda, vaid ettevõte sundvõõrandada. See tähendab, et kohus jõudis järeldusele, et Venemaa pool viis YUKOSe teadlikult pankrotti, et riigiettevõtted Rosneft ja Gazprom saaksid suurema osa tema varast. Tuleb märkida, et see on juba teine Stockholmi arbitraažikohtu otsus, mis ei olnud Jukose aktsionäride nõuete põhjal Venemaa kasuks.
Miks kaotab Venemaa sellised nõuded rahvusvahelises vahekohtus? Võib muidugi viidata massilisele propagandakampaaniale, mille tagajärjel ilmus Jukose endine juht M. Hodorkovski Lääne avaliku arvamuse silmis opositsioonina, kes kannatas oma poliitiliste ja demokraatlike veendumuste pärast. Võib osutada Rootsi valitsevate ringkondade väga ebasõbralikule suhtumisele Venemaale. Sellest hoolimata jääb fakt faktiks: läänes usuvad nad, et Jukose afääris olnud Vene võimud rikkusid omandiõigust. Ja juba "vara" mõiste on seal püha.
Sarnase otsuse tegi ka Strasbourgi inimõiguste kohus, kes, kuigi tunnistas, et Jukose ja selle juhtkonna tagakiusamine ei olnud poliitiliselt motiveeritud, osutas siiski omandiõiguse rikkumisele ka ettevõtte vara ümberjagamisel.
