Üldjuhul moodustab kahe lapse elatisraha suurus kolmandiku vanemate sissetulekust. Sel juhul saab määratud osa muuta kohus või vanemate vaheline kokkulepe.
Perekondade seadusandlus näeb vanematele ette kohustust alaealisi lapsi ülal pidada. Üks sellise elatise vormidest on elatis, mis arvutatakse ja makstakse siis, kui üks või mõlemad vanemad elavad oma lastest eraldi. Peamine elatisraha määrav tegur on alaealiste laste arv, mida vanemad peavad toetama. Sel juhul saab vanemate sissetuleku konkreetse suuruse või osa, mis tuleks ülalpidamiseks üle kanda, määrata seaduse, kohtu või vanemate vahelise kokkuleppega. Üldreeglina moodustab kahe lapse elatisraha suurus kolmandiku vanemate kogutulust, kuid see reegel ei kehti alati.
Kuidas vanemate kokkuleppel elatisraha suurus kindlaks teha?
Vanemad võivad sõlmida erikokkuleppe, mis jaotab alaealiste laste ülalpidamise eest vastutavad kohustused. Tavaliselt sõlmitakse selline leping juhtudel, kui üks vanematest lahkub perekonnast ja teine kasvatab ühiseid lapsi. Lepingus võib ette näha elatisraha suuruse, nende väljamaksmise sageduse, makseviisid ja summa võib erineda perekonnaseadusega kehtestatud osast. Mõnikord määravad vanemad kindla summa, mis ei ole seotud alimentide maksja püsiva palga ega muude sissetulekutega. Kui elatist makstakse mitu aastat, siis saab näidatud summa indekseerida. Sellise kokkuleppe rikkumise või täitmata jätmise korral võib asjaomane vanem, teine laste huvide esindaja, pöörduda õigusasutuse poole.
Millal määrab kohus alimentide suuruse?
Sageli hoiduvad vanemad, kes ei ela koos oma alaealiste lastega, nende ülalpidamiskohustuse täitmist, seetõttu kehtestatakse alimendid kohtus. Kohtul on õigus muuta kahe lapse ülalpidamiseks perekonnaseadusega määratud elatisraha suurust ning seda on lubatud suurendada või vähendada. Lisaks saab kohtunik määrata elatisraha väljamaksed ühekordse summana, kui elatisraha maksjal puudub püsiv sissetulek, ta saab tulu välisvaluutas või saab teatud tegevustest ebaseaduslikke makseid. Pädevate asutuste peamine ülesanne on antud juhul tagada laste materiaalse heaolu varasem tase, kaitsta nende huve.
