Pärast vanemate lahutust tekib küsimus makstud alimentide suuruse määramiseks. Vene Föderatsiooni perekonnakoodeks kehtestab elatisraha kinnipidamise reeglid ja korra, mille saab kindlaks määrata vastastikusel kokkuleppel või kohtuotsuse alusel.
Juhised
Samm 1
Lepingu sõlmimisel määrake kindlaks makstava lapsetoetuse suurus. Pidage meeles, et see väärtus ei tohiks olla väiksem kui raadiosagedusala IC artikliga 81 kehtestatud miinimum. Neljandik vanema sissetulekust määratakse ühele lapsele, kolmandik kahele lapsele ja teine kolmele või enamale lapsele. Tuleb märkida, et seadus ei sätesta erinevusi erinevatest abieludest pärit laste vahel.
2. samm
Seega, kui vanem maksis lapse ülalpidamise eest esimesest abielust ühe neljandiku oma sissetulekust ja siis olid tal teisest abielust pärit lapse jaoks alimendikohustused, määratakse igale lapsele 1/6 vanema töötasust, s.t. alimentide kogusumma on 1/3.
3. samm
Pöörduge kohtusse, kui lapse vanemate vahel pole lapsetoetuse suuruse kindlaksmääramiseks kokkulepet saavutatud. Lapse ülalpidamiskohustuse kehtestamise otsustab igakuiste maksete vormis, mis vastab teatud arvule miinimumpalgale, nn miinimumpalgale. Miinimumpalga arvu määrab kohus, võttes arvesse lapse huve varasema elatustaseme säilitamiseks. Sellisel juhul võetakse arvesse mõlema lapse vanema perekonnaseisu, nende tasulistel tundidel osalemist, ravivajadust jms.
4. samm
Kui mittetöötav vanem on ametlikult töötu ja on tööbörsil, arvutage töötushüvitiste põhjal elatisraha suurus. Kui vanemat pole tööhõivekeskuses kirjas, võetakse arvesse riigi keskmist palka praeguse kuupäeva seisuga.
5. samm
Määrake eraldi alimentide summa, kui vanem on füüsilisest isikust ettevõtja. Sellisel juhul sõltuvad alimentide maksmise kohustused maksustamisliigist, mis on tegevuse jaoks vastu võetud. Kui kasutatakse lihtsustatud maksustamissüsteemi, määratakse elatisraha suurus riigi keskmise palga suuruse järgi. Kui kasutatakse UTII-d, võetakse arvesse ettevõtja sissetuleku summa, millest on lahutatud tekkinud kulud.
