Kulude osakaalu majanduslikku näitajat kasutatakse kõige sagedamini tootmise analüüsimisel, see võimaldab teil hinnata, milline osa tootmiskuludest langeb teatud kulutustele.
Kulude osakaalu analüüsimisel kasutatakse nii tootmise kulude kui ka üksikute kulude (näiteks materjal või nende komponendid - tooraine, energia) osakaalu näitajaid. Tootmiskulude erikaalu arvutamise valemit saab esitada järgmiselt: kulud / omahind * 100%.
Näiteks ettevõtte tootmiskulud koosnevad tooraine maksumusest (150 tuhat rubla), töötajate palgast (100 tuhat rubla), üürist (50 tuhat rubla) ja energiakuludest (20 tuhat rubla). Seega on omahind 320 tuhat rubla. Jääb kindlaks teha, milline konkreetne kaal langeb igale kulurühmale. Niisiis on tooraine kulude osakaal 47% (150/320 * 100), palkade puhul 31% (100/320 * 100), üüride puhul - 16% (50/320 * 100), ülejäänud 6% on elektri jaoks …
Tootmiskulude liigid
Analüüsiks ei kasutata reeglina mitte ettevõtte kogukulusid, vaid eraldi kulugruppe. Majandusanalüüsis kasutatakse kõige sagedamini järgmisi kulugruppe:
- materjalikulud - küljelt ostetud materjalide, pooltoote ja tooraine maksumus, see hõlmab ka transporditeenuste maksumust, tollimakse;
- energiakulud elektrikulude maksumus;
- tööjõukulud - ettevõtte põhitöötajate palgad, hüvitised, hüvitised;
- sotsiaalsete vajaduste mahaarvamised;
- põhivara amortisatsioon - põhivara taastamise mahaarvamiste summa;
- muud kulud (näiteks üür, laenumaksed).
Tootmiskulude struktuuri analüüs
Tootmiskulude struktuuri ja selle vähendamise viiside mõistmiseks on vajalik kulude erikaalu analüüs. Kulude vähenemisega kasvab ettevõtte kasum ja kasumlikkus.
Erinevates tööstussektorites on teatud kulude osakaal erinev. Sõltuvalt sellest, millised kulud valitsevad, võib eraldi välja tuua materjalimahukad, töömahukad, energiamahukad tööstusharud ja suure amortisatsioonikulude kaaluga segmendid.
Materjalimahukate tööstusharude hulka kuuluvad näiteks toidu- ja kergetööstus. Sel juhul langeb suurim osa kuludest toorainele ja tootmiseks kasutatavatele materjalidele. Ja tootmises kasutatava tooraine hulga vähenemine (ratsionaalse kokkuhoiu tõttu) või selle maksumus viib kulude vähenemiseni ja ettevõtte kasumi suurenemiseni.
Töömahukate hulka kuuluvad söe- ja mäetööstus. Siin langevad peamised kulud palgafondile ja sotsiaalkindlustusmaksetele. Tootmise kasumlikkuse kasvu saab saavutada töötajate arvu optimeerimisega.
Energiamahukate tööstusharude hulka kuulub metallurgia tootmine. Tootmise tasuvuse suurendamise kõige olulisem tegur on energiatarbimise vähenemine ja energiaintensiivsuse vähenemine.
Suureks amortisatsioonikulude osakaaluks on näiteks nafta- ja gaasitööstus. Kui kulumites ja tootmiskuludes suureneb amortisatsiooni osakaal, viitab see kapitali tootlikkuse vähenemisele.
Reeglina viiakse kulude erikaalu analüüs läbi dünaamikas võrreldes eelmise perioodiga või võrrelduna aruandeperioodi kavandatud väärtustega.
