Dumping on kodumaistest hindadest madalamate hindadega kaupade eksport riigist, mis viiakse läbi konkurentide tõrjumiseks ja välisturgude hõivamiseks. Dumpinguid saab läbi viia nii eksportiva ettevõtte kui ka riigi kulul riigieelarvest ekspordi subsideerimise kaudu.
Dumpingu all mõistetakse ka rahvusvahelise turunduse mittetariifse kaubanduspoliitika meetodit, mis seisneb kaupade edendamises välisturule, vähendades ekspordihindu alla ekspordiriigis kehtiva taseme.
Dumping on ebaausa konkurentsi tüüp. Selle otsesed eesmärgid on suurendada müüki ja turuosa, kõrvaldada konkurendid ja tugevdada turukontrolli ning vabastada liigsed varud. Lisaks võib dumpingut läbi viia poliitilistel eesmärkidel, kui majanduslikult võimas riik pöördub vähem arenenud riikidega kauplemise poole dumpingu poole, püüdes nende riikide tootjaid maha suruda ja seeläbi kehtestada nende üle majanduslik kontroll.
Dumpinguhinnaga (vähendatud) hindadega kaupade müügist saadud kahjumit saab katta erineval viisil: müües muid kaupu kõrgema hinnaga, millel pole tõsiseid konkurente; sarnase toote müümine kõrgete hindadega pärast konkurendi turult välja tõrjumist; riigilt toetuste saamine, stimuleerides nii eksporti. Viimasel juhul kompenseerib ekspordikaupade hindade languse hinnatõus siseturul, samal ajal kui dumpinguhindadest tulenevad kahjud kompenseerivad maksumaksjad.
Kaasaegses maailmas on dumpingut kahte tüüpi: hind ja maksumus. Hinnadumping on toote müük eksporditurul madalama hinnaga kui selle keskmine hind siseturul. Väärtusdumping on toote müük eksporditurul toote väärtusest madalama hinnaga.
Dumpingu vältimiseks kasutavad riigid mitmesuguseid vahendeid, näiteks vabatahtlikku impordipiirangut, sellele turule tarnete mahu vähenemist. Dumpinguvastaseid tollimakse peetakse dumpingu vastu võitlemise peamiseks vahendiks. Need on kaudse maksu liigid, mis suurendavad impordihinna koormust. Dumpinguvastased tollimaksud täiendavad tavalisi tollimakse ja on tasakaalustavad tollimaksud, s.t. tavahinna ja dumpinguhinna erinevusele.
