Iga ettevõtte juhtkond peab oma tegevuses arvestama paljude nii väliste kui ka sisemiste teguritega. Kõiki plaane ei täideta ettenähtud viisil. Töötajad, lahendades määratud ülesandeid, võivad teha tahtmatuid vigu või loobuda neile pandud kohustustest. Seetõttu peab juht igapäevaselt kontrollfunktsioone täitma.
Milleks on kontroll?
Organisatsiooni tegevus, olgu see siis äristruktuur või valitsusasutus, toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Juhtimisaparaadi üks ülesandeid on selliste muudatustega arvestamine ja tootmisprotsessides kohanduste tegemine. Samal ajal peab juht personali korralikult korraldama ja motiveerima teda praeguste ja tulevaste ülesannete täitmiseks.
Regulaarne ja planeeritud kontroll alluvate tegevuse üle on juhtimise lahutamatu funktsioon. Nii saate õigeaegselt tuvastada puudused töötajate töös, avastada vigu ja valearvestusi. Kõik ettevõtte tegevuse häired ei ole tingitud personali ekslikust tegevusest. Mõnikord teevad vead juhid ise, moonutades näiteks ülalt tulevate tellimuste tähendust.
Kontroll juhtkonna positsioonilt on selge ja läbimõeldud meetmete süsteem juhtkonna korralduste ja korralduste täitmise õigsuse kontrollimiseks. See kontseptsioon hõlmab ka töötajate rangete tööülesannete täitmise jälgimist. Organisatsioonis, kus märkimisväärse osa tööst teevad inimesed, mitte masinad ja mehhanismid, on kontroll otseselt seotud võimu mõistega ja tegevuse haldusliku reguleerimisega.
Juhtimine kui juhtimisfunktsioon
Kontrollsüsteemi ülesandeks on kehtestada mõned standardid, mille järgi töötajaid tuleb oma tegevuses juhendada. Kontrolli efektiivsuseks on vaja võrdlusaluseid, mille abil juht saaks hinnata iga töötaja tulemuslikkust. Tööprotsesside muutmise aluseks peaks olema erinevus standardi ja saavutatud jõudluse vahel.
Juhtimise kontrollfunktsioonid jõustuvad juba organisatsiooni tegevuse kavandamise etapis. Osakondade tööplaanide koostamisel peaksid juhid ette nägema neis kontrollimeetmed, märkides nende rakendamise aja ja rakendamise eest vastutava isiku. Kontrolli kavandatud olemus võimaldab tegevuste auditi läbi viia mitte üksikjuhtumite kaupa, vaid süstemaatiliselt.
Kontrolli lõppeesmärk on saavutada olukord, kus organisatsiooni juhtimine on keskendunud tulemusnäitajate kõige tõhusamale toimimisele. Kontrollitegevuste kavandamisel peab juht arvestama üksikute töötajate ja meeskonna kui terviku psühholoogiliste omadustega. Valesti üles ehitatud kontrollisüsteem võib personali negatiivselt mõjutada, võib põhjustada motivatsiooni vähenemist ja pinge suurenemist.
