Müüdavate kaupade registreerimise järjekorra osas tekivad üsna sageli vastuolulised küsimused. Fakt on see, et sellise toote omandiõigus jääb selle rendileandjale, samal ajal kui ettevõtja müüb seda omaniku nimel omaniku nimel. Sellist tegevust võib nimetada komisjonikaubanduseks ja see tuleks vastavalt vormistada.
Juhised
Samm 1
Sõlmige toote omaniku ja ettevõtja vahel müügikomisjonileping. Seda tuleb teha müüdava kauba tegeliku üleandmise ajal. Lepingus tuleks täpsustada vahendustasu protsent, mis arvutatakse müügist saadud tulu summast. Leping on koostatud tõrgeteta ja see peab olema kirjalik, selle nõude kehtestab Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik.
2. samm
Komisjonile kauba kättesaamise ajal küsige omanikult dokumente, mis kinnitavad toodete kvaliteeti ja ohutust. Kui toode kuulub kategooriasse, mis nõuab kohustuslikku sertifitseerimist, tuleb selle dokumentides näidata sertifikaadi, sertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni registreerimisnumbrid. See nõue on täpsustatud Vene Föderatsiooni tehniliste normide ja tarbijapoliitika sätetes. Kui seda ei täideta, võivad maksu või muud kontrolliasutused määrata kauba müüjale trahvi.
3. samm
Imporditud kaupu, mis ei kuulu kohustusliku sertifitseerimise alla, aktsepteerige ainult siis, kui sanitaarkontrolli kohta on tehtud hügieeniline järeldus. Märkige see punkt lepingus.
4. samm
Välja anda iga kaubaühiku või sama tüüpi kauba kohta kviitung ja tootesilt. Nendel dokumentidel on ühtne vorm ja need täidetakse vastavalt kehtestatud reeglitele. Kauba komisjonitasu vastuvõtmisel jääb üks eksemplar toote omaniku kohta ja teine antakse üle ettevõtjale-müüjale.
5. samm
Väljastada arveldusdokument, mis kinnitab lõpptarbijale või äriüksusele kauba müügi eest makse aktsepteerimist. See dokument ei ole kohustuslik ja see koostatakse reeglina ainult ostja soovil. Selle väljastamata jätmise eest karistusi ei kohaldata.
