Lisandväärtus on toote organisatsioonis loodud osa toote väärtusest. See on erinevus müüdud toodete ja ostetud kaupade ning teenuste väärtuse vahel.
Lisandväärtuse kontseptsioon
Lisandväärtus arvutatakse tulude ning välistest organisatsioonidest ostetud kaupade ja teenuste maksumuse vahena. Viimaste hulka kuuluvad eelkõige tooraine ja pooltoote maksumus, remont, turundus, hooldusteenused, elektrikulud jne.
Lisaväärtus on toote (või teenuse) väärtus, mille võrra selle toote väärtus töötlemisel suureneb kuni selle tarbijale müümiseni. See sisaldab nii palgafondi, üüri, amortisatsiooni, üüri, laenu intresse kui ka saadud kasumit.
Näiteks müüs ettevõte tooteid 100 tuhande rubla väärtuses. Nende toodete tootmiseks ostis ta toorainet 30 tuhande rubla eest ja maksis teenuseid välistöövõtjatele ka 10 tuhande rubla eest. Lisaväärtus on sel juhul 60 tuhat rubla. (100 - 30 - 10) või 60% lõpptoote maksumusest.
Lääne majandusteadlased jagavad ka negatiivse lisandväärtuse kontseptsiooni, kui täiendav töötlemine mitte ainult ei lisa tootele väärtust, vaid vastupidi, vähendab seda. Turumajanduses see nähtus puudub ja on rakendatav kavandatava mudeli suhtes.
Ettevõte kasutab lisaväärtust järgmistes valdkondades:
- palgamaksed (palgad, preemiad, hüvitised, sissemaksed eelarvevälistesse fondidesse);
- maksude tasumine (v.a müügimaksud ja käibemaks);
- pangaintresside, dividendide ja muude maksete maksmine;
- investeeringud põhivara, teadus- ja arendustegevuse ning immateriaalse põhivara soetamisse;
- põhivara amortisatsioon.
Kui pärast kõiki tehtud kulutusi on vahendeid alles, nimetatakse neid jaotatud lisandväärtuseks. Viimane võib olla negatiivne ka siis, kui lisandväärtus pole kõigi kulude katmiseks piisav.
Brutolisandväärtus
Eristage kogulisandväärtuse mõistet, mis arvutatakse majandussektorite tasandil. See on määratletud kui vahe kaupade (teenuste) ja vahetarbimise vahel. Kõigi majandussektorite kogulisandväärtuse liitmine moodustab SKP summa tootmise tasandil.
Vahetarbimine - muude kaupade (teenuste) tootmiseks tarbitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Eelkõige tooraine ja materjalid, ostetud komponendid ja pooltooted, kütus, elekter jne.
Majanduslik lisaväärtus
Majanduslik lisaväärtus (EVA) on üks majanduskasumi hindamise meetoditest, mida kasutatakse äritegevuse analüüsimisel omanike vaatenurgast. See on ettevõtte kasum oma tegevusest, millest on maha arvatud maksud ja mida on vähendatud investeeringutega kapitali (oma ja laenatud vahendite arvelt).
Valem EVA = kasum - maksud - ettevõttesse investeeritud kapital (bilansi kohustuse summa) * kapitali kaalutud keskmine hind.
Seega on majanduslik lisandväärtus kapitalimaksete summa võrra väiksem kui kasum (ja vastavalt ka rohkem kahjumit).
