Nõudluse elastsus võimaldab meil määrata ostjate nõudluse muutuse, kui muutub nende valikut mõjutav tegur. Kõige olulisemad nõudlust määravad tegurid on toote hind.
Juhised
Samm 1
Nõudluse hinnaelastsus näitab nõudluse kvantitatiivse muutuse määra, kui hind muutub 1%. See arvutatakse protsendina nõudluse suuruse muutusest toote turuhinna muutuseks.
2. samm
Nõudluse mahu sõltuvust hinnast saab väljendada erineval viisil. Kui kauba hind langeb ühe protsendi võrra ja kauba ostetud kogus kasvab aeglasemas tempos, siis räägitakse elastsest nõudlusest. Elastse nõudluse korral, kui toote hind langeb 1%, kasvab nõudlus selle järele kõige kiiremini. Ühiku elastsuse korral, kui hind langeb poole võrra, kahekordistub ka nõudlus, s.t. hinna languse ja nõudluse kasvutempo on sama. Kui nõudlus on absoluutselt elastne, siis ei mõjuta hinnamuutused nõudluse mahtu kuidagi.
3. samm
Nõudluse hinnaelastsust määravad mitmed tegurid. Seda mõjutab asendustoodete kättesaadavus turul. Mida rohkem on, seda elastsem on nõudlus. Nende toodete hulka kuuluvad toidukaubad. Kuid nõudlus soola järele, millel praktiliselt pole asendajaid, on elastne. Lisaks sõltub elastsus selle toote osakaalust tarbija sissetulekust. Mida suurem see on, seda rohkem elastsust. Nõudluse elastsus sõltub ka konkreetse toote vajalikkusest ostja jaoks, ostetud toote kasutamise võimaluste mitmekesisusest ja hinnamuutustega kohanemiseks kuluvast ajast.
4. samm
Samuti on olemas nõudluse hinna rist elastsuse koefitsient. See näitab ühe toote nõudluse mahu suhtelist muutust, kui teise hind muutub. Kui see koefitsient on suurem kui null, siis on tegemist kaupade vahetatavusega, s.t. kui ühe toote hind tõuseb, suureneb nõudlus teise toote järele. Näiteks kui kartuli hind tõuseb, suureneb nõudlus pasta järele.
5. samm
Kui elastsuskoefitsient on suurem kui null, siis räägitakse kaupade vastastikusest täiendavusest, s.t. kui ühe kauba hind tõuseb, siis nõudlus teise järele langeb. Näiteks kui bensiini hind tõuseb, väheneb nõudlus autode järele. Kui elastsuskoefitsient on võrdne nulliga, on kaubad sõltumatud, st. ühe toote hinnatõus ei mõjuta mingil viisil teise nõudluse taset.
