Nõudlus on majanduse üks põhimõisteid. See sõltub paljudest teguritest: toote hinnast, tarbijate sissetulekust, asendusainete olemasolust, toote kvaliteedist ja ostja maitse-eelistustest. Suurim seos on nõudluse ja hinnatase vahel. Nõudluse hinnaelastsus näitab, kui palju on tarbija nõudlus muutunud, kui hind tõuseb (langeb) 1 protsendi võrra.
Juhised
Samm 1
Nõudluse elastsuse kindlaksmääramine on vajalik kaupade ja teenuste hindade kehtestamise ja muutmise otsuste langetamiseks. See võimaldab leida ettevõtte hinnapoliitikast majandusliku kasu seisukohast kõige edukama kursuse. Andmete kasutamine nõudluse elastsuse kohta võimaldab meil tuvastada tarbija reaktsiooni, samuti suunata tootmise eelseisva nõudluse muutumisele ja kohandada hõivatud turuosa.
2. samm
Nõudluse hinnaelastsus määratakse kahe koefitsiendi abil: nõudluse otsese hinnaelastsuse koefitsient ja nõudluse hinna rist elastsuse koefitsient.
3. samm
Nõudluse otsese hinnaelastsuse koefitsient on määratletud kui nõudluse mahu muutuse (suhtelises mõttes) suhe toote hinna suhtelisse muutusesse. See koefitsient näitab, mitu protsenti kasvas (vähenes) nõudlus, kui kaupade hind muutub 1 protsendi võrra.
4. samm
Otsese elastsuse koefitsient võib võtta mitu väärtust. Kui see on lõpmatuse lähedal, siis see näitab, et kui hind langeb, suureneb ostjate nõudlus määramatu summa võrra, kuid hinna tõustes loobuvad nad ostust täielikult. Kui koefitsient ületab ühe, siis toimub nõudluse kasv kiiremini, kui hind langeb, ja vastupidi, nõudlus väheneb kiiremini kui hinnatõus. Kui otsese elastsuse koefitsient on väiksem kui üks, tekib vastupidine olukord. Kui koefitsient on võrdne ühega, kasvab nõudlus hinna langusega sama kiirusega. Kui koefitsient on võrdne nulliga, ei mõjuta toote hind tarbijate nõudlust.
5. samm
Nõudluse hinnaülese elastsuse koefitsient näitab, kui palju on ühe kauba nõudluse suhteline maht muutunud, kui teise kauba hind muutub 1 protsendi võrra.
6. samm
Kui see koefitsient on suurem kui null, loetakse kaup vahetatavaks, s.t. ühe hinnatõus toob eranditult kaasa nõudluse suurenemise teise järele. Näiteks või hinna tõustes võib nõudlus taimerasva järele suureneda.
7. samm
Kui rist elastsuskoefitsient on väiksem kui null, siis on kaubad üksteist täiendavad, s.t. ühe toote hinna tõusuga väheneb nõudlus teise toote järele. Näiteks kui bensiini hind tõuseb, väheneb nõudlus autode järele. Kui koefitsient on võrdne nulliga, loetakse kaup iseseisvaks, s.t. ühe kauba hinna täiuslik muutus ei mõjuta teise toote nõudlust.
