Kui ettevõte teostab nii maksustatavaid kui ka käibemaksuvabasid äritehinguid, on ta sunnitud kuidagi jaotama sisendkäibemaksu, mis sisaldub ostetud kaupade ja teenuste maksumuses. Lõppude lõpuks, kui omandatud vara kasutatakse käibemaksuga maksustatavas tegevuses, arvestatakse "sisendkäibemaks" maha ja kui mittemaksustatavas, arvatakse see toote maksumusse. Kuid tavaliselt ei tea organisatsioon ise, kuidas ja kuhu soetatud vara kulutada.
See on vajalik
Maksustamisperioodil lähetatud kaupade (tööde, teenuste) maksumus, nii käibemaksuga maksustatav kui ka mitte
Juhised
Samm 1
Kui teie ettevõte on nii mitmekesine, et see hõlmab nii käibemaksuga maksustatavaid kui ka sellest vabastatud tehinguid, peate pidama eraldi arvestust nii nende tehingute kui ka ostetud kaupade, põhivara ja immateriaalse vara käibemaksusummade kohta. Eraldi arvestuse puudumisel langeb kogu sisendkäibemaksu koormus teile, kuna teil pole õigust seda maha arvata ega kuludesse lisada. Eraldi raamatupidamise fakt ja metoodika tuleks arvestuspõhimõtetes konsolideerida, kuigi maksuseadustikus pole selleks otsest nõuet.
2. samm
Juhul, kui maksumaksjal pole põhimõtteliselt võimalust otsustada, milliste (maksustatavate või mitte) tehingute jaoks ostetud kaupu, teenuseid, omandiõigusi jms kasutatakse, kehtib „sissetulevate kaupade proportsionaalse jaotamise põhimõte.”Käibemaks. Selleks kasutatakse sellist näitajat nagu maksustamisperioodil lähetatud kaupade (ehitustööde, teenuste) maksumus. Mahaarvatava käibemaksu summa saamiseks on vaja korrutada jaotatav käibemaksu summa käibemaksuga maksustatud kauba väärtusega ja jagada maksustamisperioodil lähetatud kauba koguväärtusega. Sellest lähtuvalt on toodete maksumuses sisalduv käibemaksu summa proportsionaalne lähetatud toodete väärtusega, mis ei kuulu käibemaksuga maksustamisele.
3. samm
Õigusaktides ei ole kindlaks tehtud, kas arvutatakse osakaal, kui võtta lähetatud kauba kogus koos käibemaksuga või mitte. Rahandusministeerium leiab, et kulud tuleks võtta ilma käibemaksuta, kuid kohtud on mõnikord teistsugusel arvamusel. Nii et see punkt tuleks registreerida ka arvestuspoliitikas.
4. samm
Nagu nähtub käibemaksu proportsionaalse jaotamise valemist, saab seda jaotust teostada alles maksustamisperioodi lõpus. Sel perioodil deponeeritakse arvutuslikult jaotatav käibemaks deebetjäägi kujul kontole "Omandatud väärtuste käibemaks".
5. samm
Kui maksustamisperioodi jooksul ei ületa käibemaksuga maksustatavate toimingute kulud 5% ettevõtte kogukuludest, siis eraldi arvestust pidada ei saa ja kogu sisendkäibemaksu summa võib maha arvata. See võtab arvesse nii kaupade (ehitustööde, teenuste) tootmise ja müügi otseseid kulusid kui ka muid nende kaupade ja teenuste tootmise ja müügiga seotud kulusid.
