Igas turunišis leidub vahetatavaid või täiendavaid tooteid, näiteks võid ja margariini, monitori ja süsteemiüksust jne. Neist ühe väärtuse langus või tõus mõjutab paratamatult teise nõudlust. Selle muutuse astme leidmiseks peate määrama rist elastsuse koefitsiendi.
Juhised
Samm 1
Tarbija valik piirdub harva ühe nimega. Toodete võimet üksteist täiendada või asendada nimetatakse rist elastseks. Teatud tooterühmad on üksteisest sõltuvad. Selle seose astet näitab rist elastsuse koefitsient.
2. samm
See võime võib olla asümmeetriline. Näiteks pakuvad paljud spordiklubid mõneks pühadekuupäevaks üsna atraktiivse hinnaga klubikaarte. Võib arvata, et oluline hinnalangus põhjustab nõudlust spordirõivaste järele. Siiski ei saa kindlalt öelda, et kui spordirõivad odavnevad, suureneb nõudlus klubikaartide järele.
3. samm
Nõudluse hinna rist elastsuse koefitsiendi saab määrata järgmise valemi abil: Ke = ∆Q / ∆P • P / Q, kus: P on ühe toote hind; Q on teise toote nõudluse maht.
4. samm
Koefitsiendi väärtus võib olla suurem kui null või väiksem või sellega võrdne. Negatiivne märk näitab, et mõlemad tooted on üksteist täiendavad, st. täiendavad üksteist. See tähendab, et kui ühe hind tõuseb, siis nõudlus teise järele langeb. Levinumad näited on auto ja bensiin, auto ja varuosad. Kui viimaste hinnad on liiga kõrged, siis nõudlus autode järele langeb.
5. samm
Positiivne väärtus saadakse, kui arvutus hõlmab neid vahetatavate kaupade paare. Näiteks teravili ja pasta, või ja margariin jne. Kui tatra hind järsult tõusis, kasvas nõudlus teiste selle kategooria toodete järele: riis, hirss, läätsed jne. Kui koefitsient võtab nulli, näitab see kõnealuste kaupade sõltumatust.
6. samm
Pidage meeles, et rist elastsuskoefitsient ei ole vastastikune. Kauba x nõudluse muutuse suurus y hinnaga ei ole võrdne muutuse nõudlusega y hinna järgi x hinnaga.
