Vastupidiselt levinud arvamusele pole reklaam sugugi kahekümnenda sajandi leiutis. See on eksisteerinud iidsetest aegadest, ajast, mil kauplejad tundsid vajadust oma kaupade müüki suurendada. Sellest ajast alates on meedia muutunud, ilmunud on uusi tehnilisi vahendeid, reklaam on omandanud uued vormid ja levitamiskanalid, kuid tegelikult on selle eesmärk jäänud samaks.
Papüürusele kirjutatud lihtsamad reklaamid pärinevad Vana-Egiptusest. Niisiis leidsid arheoloogid papüüruse lehe, mis sisaldas pakkumist orja ostmiseks.
Reklaam oli olemas ka Vana-Kreekas. Memphises toimunud väljakaevamiste käigus leiti kivisse raiutud kiri. Selles pakkus Kreeta Minos unistuste tõlgendamise teenuseid. On uudishimulik, et iidse "selgeltnägija" ja legendaarse Kreeta kuninga nimi langeb kokku. Kas see oli, nagu nad praegu ütleksid, populaarne "kaubamärk"?
Egiptusega võrreldes oli Vana-Kreekas rohkem erinevaid reklaamikandjaid, näiteks kivi, puit, luu ja metall. Seal ilmusid ka esimesed kuulutajad, kes lugesid väljakutelt igasugust teavet, sealhulgas kaupade ja teenuste kohta. Pärast kirjutamise leiutamist ja levikut hakkas reklaam ilmuma kirjalike tekstidena, mida sageli täiendati joonistega.
Trükireklaamide tulek
Umbes 1440. aastal leiutas trükipressi Johannes Gutenberg. 22 aastat pärast seda sündmust ilmus Inglismaal esimene trükireklaam. See rippus Londoni kiriku uksel ja sisaldas pakkumist palveraamatu ostmiseks. Alates 1466. aastast hakkasid raamatukirjastused kasutama trükireklaame, postitades raamatute müügikuulutusi templite, ülikoolide ja hotellide sissepääsudele.
1629. aastal ilmus Pariisi nn aadressibüroo, millest sai tegelikult ajaloo esimene reklaamiagentuur. Selle ülesanded hõlmasid kaupade ja teenuste kohta teabe pakkumist ja levitamist. Aasta hiljem hõlmas aadressibüroo tegevus kogu Prantsusmaa territooriumi. Aasta hiljem ilmus ajaleht, kus regulaarselt avaldati kuulutusi, ja hiljem - ajakiri "Little Afisha".
Esimene reklaamiagentuur Londonis avati 1657. aastal avaliku reklaamija nime all. Paljusid ajalehti hakati rahastama reklaamide paigutamisega. Reklaamijate ligimeelitamiseks hakkasid nad osa tiraažidest tasuta levitama.
Benjamin Franklinit nimetatakse "Ameerika reklaami isaks". 1729. aastal asutas ta ajalehe Gazete, mille koloniaal-Ameerikas oli suurim tiraaž ja suurim reklaamide maht. Reklaamiga tegeles ka detektiivižanri asutaja Edgar Allan Poe, kes oli ajalehe "Južni Vestnik" toimetaja.
Reklaam raadios, televisioonis ja Internetis
Raadio ja televisiooni leiutamisega sai reklaam oma koha eetris. Esimene toote telereklaam ilmus USA-s 1941. aastal. Teda näidati korvpallivõistluste ülekande vaheaegadel ja talle pakuti kella ostmist. Alates 1956. aastast on reklaamfilme filmitud.
Noorim reklaamiliik on Interneti-reklaam. Esimene kuulutus ilmus siin 1993. aastal. Kuid sellest ajast alates ei tunne selle levitamine piire.
