Ükskõiksuskõvera mõiste võtsid kasutusele Francis Edgeworth ja Wilfredo Pareto. Ükskõiksuskõver on kahe kauba kombinatsioonide kogum, mille kasulikkus on majandusüksuse jaoks võrdselt võrdne ja ühel kaubal ei ole eelist teist.
Juhised
Samm 1
Alustage koordinaattelje joonistamisest. X ja Y küljel märkige suurused vastavalt X (Qx) ja Y (Qy). X ja Y tähistavad sel juhul iga kaubakomplekti.
2. samm
Ühele tarbijale mõeldud kaubakimpe iseloomustavad ükskõiksuskõverate komplekt tähistab ükskõiksuse kaarti. Ükskõiksuskaart esindab erinevaid kasulikkuse tasemeid, mis rahuldavad ühe konkreetse inimese vajadusi, arvestades ühte kaubapaari. Mida kaugemal koordinaattelgedest ükskõiksuskõver kaardil asub, seda täielikumalt rahuldatakse tarbija vajadusi antud hüvede abil.
3. samm
Ükskõiksuskõveralt on lihtne leida lõik, mille mis tahes punktis on võimalik asendada üks utiliit teisega. Seda segmenti (antud juhul AB) nimetatakse asendamise (asendamise) tsooniks. Kaupade vastastikune asendamine toimub ainult segmendis AB. Toote X madalaim väärtus on punktis X1 ja toode Y on Y1. Need väärtused on minimaalsed, kuid nende tarbimine on vajalik isegi sellises koguses, kuna ühte kaupa on võimatu täielikult asendada teisega, hoolimata sellest, kui palju muud kaupa pakutakse. Siin on asendamise piirläveks sellise kauba väärtus, mille juures teise samaväärse kauba olemasolu pole vajalik. Seega on asendamise piirmäära kauba X koguse suhe, millest tarbija saab täielikult keelduda, ja kauba Y ühiku valimine ning vastupidi.
4. samm
Asendamise piirmäära määramisel tuleks seda negatiivse väärtusena arvesse võtta. Seda seetõttu, et suurendades ühe kauba tarbimist, väheneb vastavalt ka teise kauba tarbimine.
