Praeguse Vene Föderatsiooni elamumajandusseadustiku jõustumisega on nii munitsipaal- kui ka erastatud korterite isiklike kontode jagamine lakanud. Sellest hoolimata on korteri erastamise korral võimalik omanike vahel sõlmida kommunaalteenuste tasumise kokkulepe või kehtestada nende tasumise kord kohtus.
See on vajalik
kommunaalteenuste eest tasumise korra kokkulepe (omanike vahelistes tavapärastes suhetes piisab suulisest kokkuleppest, kuid usaldusväärsem on kirjalik vorm) või kohtuasi kohtus kommunaalteenuste eest tasumise korra ja dokumentide kinnitamiseks, mis kinnitavad faktid, mille olete hagiavalduses märkinud
Juhised
Samm 1
Kui omanike vahel on normaalsed suhted, on lihtsaim viis kokku leppida, kes peaks palju maksma. Tundub õiglane jagada tasu teenuste eest, mis ei sõltu ettenähtud teenuste arvust, proportsionaalselt nende korteriomandi osade suurusega. Mis puudutab registreerunute arvu, siis nende kulud peaks kandma registreerimise algatanud omanik. Võimalik on ka teine tellimus: kõik sõltub sellest, kuidas omanikud omavahel kokku lepivad, selles osas pole seaduses rangeid nõudeid.
2. samm
Usaldusväärsem ja veenvam vaidlusaluste olukordade korral on dokument, mis koostatakse omanike kokkulepete alusel. Selle näidiseid saate otsida Internetist või pöörduda õigusabi saamiseks selle koostamiseks. Kui omanikud ise on piisavalt pädevad ja omavad kontoritöö põhilisi kaanoneid, saavad nad ilma kõrvalise abita koostada kokkuleppe kommunaalteenuste eest tasumise korra kohta. Seadus ei nõua dokumendi kinnitamist notaris ega mujal. Kuid usaldusväärsuse tagamiseks võite notari bürooga ühendust võtta oma äranägemise järgi.
3. samm
Kui aktsiate omanikud mingil põhjusel kokkuleppele ei jõua, on kellelgi neist õigus esitada kaebus kohtule, et määrata kindlaks kõigi korteriomanike kommunaalteenuste eest tasumise kord. Peate maksma riigilõivu (suuruse ja üksikasjad saab täpsustada kohtukantseleis). Taotlusele lisatud dokumentide loetelu sõltub sellest, milliseid argumente hageja taotluses kasutab. Iga argument peab selleks, et kohus seda veenvaks peaks pidama, dokumentide või ütlustega.
