SKP (sisemajanduse koguprodukt) on peamine makromajanduslik näitaja, mis määrab majandustegevuse tulemused. SKP deflaator on hinnaindeks, mis kajastab tarbijakorvi hindade muutumist teatud aja jooksul.
Juhised
Samm 1
SKT deflaator on tarbijahinnaindeksi arvutamisel üks levinumaid näitajaid, mis peegeldab riigi inflatsioonimäära. SKP deflaator põhineb praeguse perioodi tarbijakorvi suurusel, kuid mitte baaskorvil. Seega peetakse SKP deflaatorit ka Paasche indeksiks.
2. samm
SKP deflaator sisaldab lõpptarbija tooteid, kaupu ja teenuseid, mis on moodustatud SKPst. SKP arvutamisel jäta kõrvale kõik näitajad, mis iseloomustavad eelmistel aastatel ostetud kaupu ja tooteid, mis on lõpptoote valmistamisel vahepealsed. Näiteks kodus valmistatud toit ja restoranis valmistatud õhtusöök. Mõlemad toidud võivad olla täpselt ühesugused, kuid lõpptooteks, mille maksumus määrab SKP taseme, saab õhtusöök restoranist.
3. samm
SKP arvutamine põhineb järgmisel põhimõttel: "Kindlasti müüakse kõike, mis riigis toodetakse." Seega arvutatakse SKP kõige lihtsamalt, liites kokku kõik tarbijate kulutused toodetud lõpptoote ostmiseks. Teisisõnu võib SKP-d kujutada kõigi turul toodetud kaupade tagasiostmiseks vajalike kulutuste summana.
4. samm
SKP deflaator on nominaalse ja reaalse SKP suhe, väljendatuna protsentides. Arvutusvalem on järgmine:
SKP deflaator = nominaalne SKP / reaalne SKP * 100%.
5. samm
Nominaalset SKP-d väljendatakse antud ajavahemiku jooksevhindades ja SKT reaalarvu baasaasta hindades, mis on konstantsed. Võrdlusaasta saab valida jooksva perioodi eelmiseks aastaks või mis tahes muuks. Hilisema aasta võrdlust jooksva (varasema) aastaga kasutatakse ajalooliste sündmuste võrdlemiseks antud, praeguse olukorraga. Kui arvestada näiteks 1970. aasta reaalne SKP 1990. aasta hindades, on baasaasta 1990, samas kui 1970. aasta praegune.
