Taotluse Esitamise Alused Ja Konfiskeerimise Tüübid

Sisukord:

Taotluse Esitamise Alused Ja Konfiskeerimise Tüübid
Taotluse Esitamise Alused Ja Konfiskeerimise Tüübid

Video: Taotluse Esitamise Alused Ja Konfiskeerimise Tüübid

Video: Taotluse Esitamise Alused Ja Konfiskeerimise Tüübid
Video: Judo Eesti meistrivõistlused 2021 - Tatami 1 2024, November
Anonim

Võltsimine on viis kohustuse täitmise tagamiseks, samuti vastutuse mõõt selle täitmata jätmise, mittenõuetekohase täitmise eest. Taotluse põhjused, konfiskeerimise tüübid määratakse kindlaks kehtivate tsiviilõigusaktidega.

Taotluse esitamise alused ja konfiskeerimise tüübid
Taotluse esitamise alused ja konfiskeerimise tüübid

Kaotus on seaduses, tsiviillepingus määratletud rahasumma, mille üks kohustuse pool peab maksma teisele poolele, arvestades selle kohustuse rikkumist (selle ennetähtaegset täitmist). Karistus on viis, kuidas tagada tsiviilkäibes osalejate kohustuste täitmine, kuna selle vastutuse võtmise tõenäosus sunnib osapooli täitma oma kohustusi õigeaegselt ja täielikult. Teatud kahjude tekkimine tagatise saaja poolt ei ole selle väljamaksmisel oluline, seetõttu ei ole huvitatud osapool kohustatud nende kahjude olemasolu tõendama.

Kaotuse tüübid

Peamine liigitus eeldab kahesuguse konfiskeerimise olemasolu: seaduslik ja lepinguline. Juriidiline karistus määratakse kindlaks mis tahes õigustloova aktiga ja leppetrahv määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Juriidilise karistuse näiteks on Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 395 säte. Lepingulise kaotuse suuruse ja tingimused määravad vastaspooled sõltumatult. Lisaks võib trahvi väljendada trahvi või viivise vormis. Trahv hõlmab tavaliselt kindla kindla summa maksmist, mida võib väljendada protsendina põhikohustusest või lihtsalt ettemääratud summana. Trahvid tähendavad teatud protsendi kogunemist iga vastaspoole iga viivitatud päeva eest, kuigi ka lepingupooled võivad piirata konfiskeerimise maksimaalset summat sel juhul.

Karistuse kohaldamise alused

Kaotuse kohaldamise aluseks on kohustuse rikkumine, mis väljendub kõige sagedamini selle täitmisega viivitamises. Sellisel juhul on eelduseks võlgniku vastutuse olemasolu sellise rikkumise eest, kuna selle vastutuse puudumisel ei ole sunniraha võimalik sisse nõuda. Õigusliku karistuse kohaldamise dokumentaalseks aluseks on normatiivne õigusakt, mis näeb ette selle sissenõudmise. Kui räägime leppetrahvist, siis toimib dokumentaalse alusena poolte kirjalik kokkulepe, kuna suulise kokkuleppe alusel trahvi ei maksta, mis on tsiviilõiguses kirjas.

Soovitan: