Materiaalsed eesmärgid kuuluvad loomulikult inimese isiklike eesmärkide hulka, mille saavutamiseks peab ta tegema teatavaid pingutusi. Ühiskonna majandustegevuse kontekstis väljendatakse selliseid võrdlusaluseid rahalises ekvivalendis, rahasummana, mis on vajalik materiaalse vara omandamiseks. Sel juhul räägime rahalistest eesmärkidest.
Rahalise eesmärgi all mõistetakse inimese materiaalsete püüdluste rahalist ekvivalenti, mis on sarnane esemete väärtusega, mille valdamiseks ta on valmis pingutama. Materiaalsete eesmärkide all mõistetakse tavaliselt üsna suuri omandamisi või sularahakulutusi. Finantseesmärgid seevastu on seotud kapitali kasvuga. Materiaalsed ja rahalised eesmärgid on enamasti seotud.
Auto ostmine või turismireis eksootilisse riiki on materiaalne eesmärk. Isikliku kapitali suurendamine väärtpaberitesse või muudesse tulu teenivatesse varadesse investeerimiseks tuleks omistada finantseesmärkidele.
Rakendamise mõttes võib rahalisi eesmärke jagada lühi-, kesk- ja pikaajalisteks. Esimesse jõudmine võtab aega kuni kolm kuud. Keskmine periood eesmärkide saavutamiseks on kolm kuud kuni aasta. Need eesmärgid, mille saavutamiseks kulub rohkem kui aasta, saab omistada pikaajalistele eesmärkidele. Enesekindlalt oma rahaliste eesmärkide saavutamiseks on mõttekas kõigepealt seada eesmärgid pikaajaliseks ja seejärel jagada mitmeks lühiajaliseks. Lühiajalisi eesmärke on lihtsam saavutada, seega on lühiajaline planeerimine tõhusam.
Pikas perspektiivis välja toodud finantseesmärkide elluviimine sõltub paljudest välistest teguritest, mille hulgas tuleb märkida muudatusi seadusandluses ja riigi majanduses. Teatavaid negatiivseid asjaolusid võib seostada mõjuvate teguritega. Neid on väga raske täpselt ennustada, kuid on võimalik ette näha "hädaabivahendid", mis hõlmavad eelkõige kindlustust.
Finantseesmärkide süsteemi seadmise protseduuri võib kaaluda korteri ostmise näitel. Selle eesmärgi saavutamiseks vajate teatud summat. Oletame, et selle finantsidee elluviimiseks on kümme aastat.
Esiteks peate kogu perioodi jagama kümneks vaheetapiks. Samal ajal avaldub keskmise tähtajaga eesmärk teatud rahasummana, mis tuleb igal aastal teenida. Finantskava koostamisel on soovitatav võtta arvesse kinnisvaraturu hindade dünaamikat, eeldatavaid muudatusi õigusaktides ja inflatsioonimäära prognoose.
Keskpika perioodi finantseesmärk tuleb jagada mitmeks lühiajaliseks eesmärgiks, nii et selguks saada, kui palju peate teenima ja kõrvale panema üks kord kuus või kvartalis. Finantskava näitajaid tuleb korrigeerida ülespoole, st võtta neid teatud varuga.
Finantsturgudele investeerimisel seatakse finantseesmärgid samamoodi. Selles turusegmendis on eesmärkide seadmine veelgi olulisem, kuna pabervarade hinnakõikumised võivad põhjustada suuri rahalisi kahjusid. Finantseesmärkide saavutamisel mängib erilist rolli riskimaandamine ehk riskikindlustus. Tuletisinstrumendid või finantsvõimendus, kui neid kasutatakse tehingute tegemisel, võivad mängida väärtpaberiturul ja valuutadega tehingute tegemisel kindlustuse rolli.
Finantsplaneerimise üks vigu on paljude eesmärkide seadmine korraga. Ülemääraste orientiiride korral on plaaniliste ülesannete edenemist keeruline hallata. Soovitatav on seada endale mitte rohkem kui kolm rahalist eesmärki. Ühe eesmärgi saavutamise ajal saate seada järgmised ülesanded.
