Makromajanduslikud näitajad iseloomustavad riigi üldist finantsolukorda, aitavad analüüsida riigi tulevikuvõimalusi ja kokkuvõtteid tulemustest. Rahvusliku sissetuleku suuruse määramiseks peate summeerima kõigi kodanike saadud tulu.
Juhised
Samm 1
Riikide peamiste majandusnäitajate tüpiseerimiseks moodustati rahvamajanduse arvepidamise süsteem. See võimaldas võrrelda erinevate riikide andmeid ning tuvastada teatud makromajanduslikke mustreid ja seoseid. Kõik süsteemi näitajad on omavahel ühendatud ja arvutatud teatud meetodite järgi. Näiteks rahvatulu suuruse määramiseks on kaks võimalust.
2. samm
Riigi rahvatulu on rahvamajanduse kogutoodangu, põhivara amortisatsiooni ja kaudsete maksude vahe: ND = RKT - AM - KN.
3. samm
Rahvamajanduse kogutoodang koosneb residentide esmastest sissetulekutest, mis on saadud mitte ainult riigisisesest tootmistegevusest, vaid ka välismaalt. Arvatakse, et mittetootlik tegevus, s.t. teenused seda mõistet ei hõlma.
4. samm
Amortisatsiooni summa AM on kulude kogum, mille eesmärk on vähendada või kõrvaldada ettevõtete põhivara kulumist, nii füüsilisi (kvaliteedi halvenemine, materiaalsete omaduste kaotus) kui ka moraalseid (seadmete vananemine, muutused tootmistehnoloogiates jne).). Rahvamajanduse kogutoodangu ja rahapakkumise arvu erinevust nimetatakse netorahvatuluks.
5. samm
Kaudsed ettevõtlusmaksud on maksumaksed, mida väljendatakse toote hinna lisatasuna. Seega pole nende maksja ettevõtja, vaid tarbija ja summa läheb riigieelarvesse, seetõttu ilmub see valemis miinusmärgiga.
6. samm
Teine rahvustulu määramise meetod on kõigi riigi kodanike aruandeperioodil saadud sissetulekute liitmine. See väärtus sisaldab: palka, tööstus- ja kaubandustegevuse kasumit, hoiuste intresse ja maa rentimist.
7. samm
Rahvustulu on oluline komponent rahvusvaheliste kontode süsteemis. See näitaja iseloomustab riigi majanduslikku arengut ja kodanike finantsolukorda. Erinevalt SKPst ja RKTst ei ole see tootmise näitaja.
