Oma käibel olevate varadega varustamine on üks ettevõtte finantsstabiilsuse peamisi näitajaid. Kui ettevõttel pole omakapitali, tähendab see, et käibevara ja mõnel juhul osa põhivara moodustamine toimub laenatud vahendite arvelt.
Juhised
Samm 1
Ettevõtte varude kindlaksmääramiseks oma käibel olevate varadega rakendatakse spetsiaalset koefitsienti. See arvutatakse oma käibel olevate varade ja käibel olevate varade suhte suhtena. Omakorda arvutatakse käibel olevate varade väärtus ettevõtte omakapitali (rida 490 "Bilanss") ja põhivara summa (rida 190) vahena.
2. samm
Oma käibel olevate varade eraldise suhe näitab, milline osa põhikapitalist, mis jääb põhivarade moodustamisest, läheb ringlevate varade katteks. Selle koefitsiendi standardväärtus on 0, 1, st. vähemalt 10 protsenti käibekapitalist tuleb moodustada ettevõtte omakapitali arvelt.
3. samm
On olukord, kus ettevõtte omakapitali ja põhivara vahe on negatiivne. See tähendab, et ettevõtte omakapitalist ei piisa mitte ainult osa käibevarast, vaid ka põhivarast, s.t. osa põhivarast ja kogu käibekapital moodustatakse laenatud allikate arvelt.
4. samm
Mõnikord kaetakse põhivara 100 protsendi ulatuses nende enda kapitalist ning käibevara tagatakse laenude ja laenude abil. Sel juhul võrdub enda käibel olevate varadega eraldamise koefitsient nulliga.
5. samm
Kui selle suhtarvu tase on madalam kui standardväärtus, siis see näitab, et ettevõtte omakapital on ebapiisav või et põhivara on liiga suur, näiteks poolelioleva ehituse suure mahu tõttu või märkimisväärne hulk käibekapitali näiteks seoses sissenõudmata varude suurenemise või suurte nõuetega.
