Noored vanemad, kellel on tasumata haldusvõlg, on sageli huvitatud sellest, kas on võimalik arestida sünnituskapitaliga ostetud korterit. Tõenäosus, et riik rakendab sellist meedet, eksisteerib siiski ainult teatud tingimustel.
Võlgnikult vara arestimise viisid on täpsustatud föderaalseaduses "Täitemenetluse kohta". Selle kohaselt viitab kinnisvara isiklikule varale, mille saab olemasoleva võla arvelt maha kanda (riigi- ja krediidiorganisatsioonidele, samuti tsiviil- ja juriidilistele isikutele). Sellest hoolimata on Vene Föderatsiooni tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 446 sätestatud, et eluruum ei kuulu sissenõudmisele, kui see on võlgniku ja tema pereliikmete ainus eluruum.
Vene Föderatsiooni tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklit 446 ei kohaldata eluasemele, mis on hüpoteegis. Selle omanik on koormatud finantskohustustega krediidiasutuse ees ning täielik õigus võõrandada ja muud kinnisvaraga seotud tehingud lähevad talle alles pärast seda, kui võlg panga ees on täielikult tagasi makstud. Seega saab hüpoteekkorteri võla tasumiseks tagasi võtta isegi siis, kui sissemaksena kasutati sünnituskapitali.
Kui korter osteti sünnituskapitaliga ja see ei ole hüpoteek, tasub edasise selguse huvides viidata föderaalseadusele "Lastega peredele antava riikliku toetuse täiendavate meetmete kohta". Selle kohaselt vormistatakse emakapitali jaoks ostetud elamispind kõigi pereliikmete, sealhulgas laste ühisvaraks. Igaüks neist saab osa kinnisvarast vastavalt sõlmitud müügilepingule või kehtivatele õigusaktidele.
Eeltoodust järeldub, et võlgnikult vara arestimiseks tuleks rakendada meetmeid, võttes arvesse tema osa suurust eluruumides. Kui korter pole võlgniku ja tema pereliikmete ainus elukoht, võib täitemenetluse käigus võlgnikult ilma jääda tema osast, kuid mitte kogu varast. Sellisel juhul peaks vara arestimine toimuma kokkuleppel teiste ruumide omakapitali omanikega ja nende huve arvesse võttes.
Kui korter on ainus, kus elab võlgnik ja tema pereliikmed, sealhulgas alaealised lapsed, tehakse lõplik otsus omanike kasuks. See tähendab, et seadust rikkunud ja võlaga isiku osale määratakse arest: kodanikult võetakse selle õigused kuni olemasoleva võla täieliku tagasimaksmiseni.
Arest jätkub kuni võla tasumiseni või kohtualuse laste täisealiseks saamiseni, mil nad saavad iseseisvalt käsutada kinnisvara olemasolevat osa. Kui hiljem nõustuvad kõik kaas- või ühisomandis osalejad võlgniku vara võõrandamisega, on kohtul või võlausaldajal õigus nõuda temalt oma osa müümist ja müügist saadud tulu suuna olemasoleva võla tasumiseks.
Tuleb märkida, et arestitava kinnisvara osa ei saa ühisvaras osalejad erastada ega teiste isikute ega organisatsioonide valdusse anda. Nii nende kui ka võlgniku tegevusetuse korral on võlausaldajal või kohtul õigus olemasolev võlg sisse nõuda, müües kinnisasja arestitud osa avalikul enampakkumisel.
Kohtutäituritel või krediidiühingutel ei ole õigust võlgnikult kogu vara või selle osa arestida, ilma et nendest toimingutest ette teatataks. Pärast kohtu teatud otsuse tegemist saadetakse võlgnikule täitedokument nõudega võlg kindlaksmääratud aja jooksul ära maksta. Vastasel juhul rakendatakse tema suhtes samas dokumendis nimetatud meetmeid (võttes arvesse teiste korteris elavate sugulaste huve, kes on selle omanikud).
