Esimene kõrgharidus Venemaal on endiselt ametlikult tasuta. Kuid kas see on alati nii? Ülikooli astumiseks ei piisa sageli kooliteadmistest. Kandideerijad käivad tasulistel kursustel, maksavad juhendajale ja lõpuks astuvad märkimisväärsete raskustega soovitud õppejõududesse, kuid kommertsalustel. Kui vanemad ei suuda lapse hariduse eest maksta, peavad nad õppimiseks võtma laenu.
Paljud inimesed tahavad haridust omandada, kuid mitte kõik ei suuda selle eest palju raha maksta. Mõne õpilase jaoks on nende vanemad nõus õppimise eest maksma, teised aga lihtsalt ei suuda seda teha. Sageli on õppelaenu võtmine ainus väljapääs noortele, kes soovivad kvaliteetset haridust omandada.
Venemaal pole see näiliselt mugav praktika laialt levinud. Miks nii? Fakt on see, et vähesed pangad väljastavad selliseid laene, pealegi on õppelaenu intressid väga suured. Ja see peletab kohe suurema osa potentsiaalsetest õppelaenu tarbijatest. Neist võib aru saada: diplomit veel pole ja õppelaenul on juba suur võlg.
Need probleemid kimbutavad nii üliõpilasi kui ka panku. Üliõpilased on ettevaatlikud pankade kehtestatud kõrgete intressimäärade suhtes. Ka pangad ei soovi hariduse jaoks laene väljastada, sest pole mingit garantiid, et raha tagastatakse, ja kulutatakse väga suuri summasid. Analüütikud usuvad, et pikaajalises stabiilses olukorras majanduses laheneks see probleem, kuna ebakindlus kaoks nii pankade kui ka laenutarbijate seas.
Suurema turvalisuse tagamiseks võtavad pangad kasutusele uue üliõpilaste laenamise mudeli, kus vajalik summa väljastatakse mitte kohe, vaid osade kaupa. Seega on üliõpilased kindlustatud inflatsiooni eest, kui panga väljaantav summa ei pruugi olla piisav õppemaksu tasumiseks, kui ülikool tõstab tasu, ja pangad kindlustavad selle eest, et raha saab anda üliõpilasele täies ulatuses ja ta, pärast lühikest aega õppimist, katkestas hariduse, kuid väljastatud laen ei saa koolituseks tagasi tulla.
Kuid isegi sellised mudelid ei sobi õppelaenu tarbijatele alati. Tavaliselt vajavad õppelaenu väljastavad pangad mingit sissetulekuallikat või maksejõulist garantiid. Kui aga varem tegeles õppekrediidiga praktiliselt ainult Sberbank, siis nüüd on õppelaene väljastavate pankade arv märkimisväärselt kasvanud. See krediiditurg pole veel piisavalt arenenud, kuid olukord on juba palju vastuvõetavam.
Euroopas on olukord õppelaenu turul julgustavam. Intressimäärad jäävad seal vahemikku 1,5–4%, samas kui Venemaal ei leia uuringuks laenu, mille intressimäär on alla 16–20%.
