Riigi territooriumile imporditud kauba tolliväärtus on vaja kindlaks määrata, et sellele kehtestada tollimaks, tagada riigi majanduspoliitika rakendamine, kontrollida tollimaksude voogu eelarvesse. Seda näitajat tuleks arvestada ka väliskaubanduse olukorra, suundumuste ja dünaamika statistiliste andmete kogumisel.
Juhised
Samm 1
Kauba tolliväärtuse määrab deklarant või tollimaakler. Selle parameetri arvutatud väärtus tuleb kinnitada dokumentidega. Kui arvutus tekitab õigsuses kahtlusi, on tollil õigus deklaranti kasutatud arvutusmeetodit muuta. Sellisel juhul esitab deklarant esialgsed andmed, mida kasutati esimese arvutuse jaoks, ja need ilmuvad edasistes arvutustes.
2. samm
Tollimaksude arvutamisel kasutatakse mitut meetodit. Tollimakse saab kehtestada tolliliidu territooriumile imporditud kaupadega tehtud tehingute hinna või identsete või sarnaste kaupade hinna põhjal. Määramiseks kasutatakse ka lahutamise, liitmise ja reservimise meetodeid. Peamine kõige sagedamini kasutatav meetod on esimene, mis võtab arvesse antud tootega tehtud tehingute väärtust.
3. samm
Määrake kauba tolliväärtus deklaratsioonile lisatud arvel. Pole tähtis, kas makse on möödas või seda alles plaanitakse. Lisaks kauba väärtusele arvestage tolliväärtuse arvutamisel kauba edasimüügi korral ostja kavandatud kasumit, tema kulusid kauba tarnimiseks tolliliidu territooriumile. Arvestus kajastab ka muid selle toote tootmise, reklaamimise või müügiga seotud kulusid, samuti neid makseid, mille ostja maksis lubade registreerimise või intellektuaalomandi kaupade kasutamise eest. Kõiki loetletud kulusid tuleb tõendada dokumentidega.
4. samm
Juhul, kui ostja ei esitanud kõiki vajalikke dokumente või tema õigused kaubale on piiratud ning ka siis, kui kaubal pole fikseeritud väärtust ja see sõltub tingimustest, mida ei saa arvestada, kasutage kõiki loetletud meetodeid. Pealegi on nende kasutamisel rangelt reguleeritud järjekord, mis vastab loetellu kandmise järjekorrale. Tollimaakleril on õigus tagasi pöörata ainult liitmis- ja lahutamismeetodid.
