Pärast lahutust peavad abikaasad kuidagi ühiselt soetatud korteri hüpoteegis jagama. Pealegi on sageli juhtumeid, kus üks abikaasadest ei soovi korterit müüa ja teine ei taha selle eest igakuiseid laenumakseid maksta. Tekib mõte: kas elatisraha asemel on võimalik maksta hüpoteegi. Ja korter jääb lastele ja elatisega probleeme ei teki ning hüpoteegi maksed võivad osutuda väiksemaks "kurjaks".
Õigusaktide seisukohalt on lubatud hüpoteekmakseid arvestada alimentide kogumina kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuid selles väljaandes on mitmeid nüansse.
Kui endised abikaasad jõuavad sellisele kokkuleppele vabatahtlikult - ja seda kõige sagedamini - on vaja õigesti vormistada vabatahtlik elatisleping või elatisleping. Pealegi ei tohiks lepingu teksti pidada lapsele materiaalseks abistamiseks, annetamiseks ega eluasemetingimuste tasuta parandamiseks. Sellisel juhul tuleb leping sõlmida kõigil juhtudel notari kaudu.
Sama oluline on igakuiste hüpoteekmaksete suhe seaduses nõutava minimaalse alimendiga. Kui elatisraha maksja on nõus maksma iga kuu summa, mis on võrdne või suurem alimentidest, mida ta on seaduse järgi kohustatud maksma, siis seaduse seisukohast pole talle küsimusi.
Kui elatisraha maksja teeb makse, mis on väiksem seaduses nõutavast alimendimiinimumist, saab nende elatisraha saaja maksmata elatisraha maksete sissenõudmiseks igal ajal kohtusse pöörduda. Sõltumata sellest, kuidas lepingu tekst koostati, astub kohus alaealise poole ja kohustab maksjat maksma puudujäägi summa seaduses nõutava minimaalse elatisraha ulatuses.
Samuti on vastavalt Venemaa Föderatsiooni perekonnaseaduse artiklile 104 võimalik kinnisvaraõigus üle anda alimendikohustuse osa vastu. Sel juhul kannab elatisraha maksja oma korteri osa alimentide saajale osa elatisega seotud kohustuste tasaarvestamiseks. Kui korteri maksumus on võrdne alimendikohustusega, tasaarvestage need täielikult. Kuid kui korter on endiselt hüpoteegis, on tagatisega tehingute tegemiseks vaja panga nõusolekut ja nad pole sellega alati nõus. Erand tehakse ainult juhul, kui mõlemad kaaslaenajad on piisavalt maksevõimelised, et üksi ülejäänud laen ära maksta.
Sel juhul on ka elatisraha maksjal oluline vormistada see tehing alimentide kokkuleppeks, et endine abikaasa või endine abikaasa ei esitaks hiljem alimente, motiveerides raha saamist materiaalse abina. Alimentide tasaarvestusele raha ülekandmise ajal on vaja saada eksperdi arvamus korteri tegeliku väärtuse kohta, nii et vara või vara osa selle vara täpsustatud väärtusega võõrandamise fakt sisaldub alimentide lepingus.
Esimese või endise kohtusse elatisraha esitamise korral on ülaltoodud dokumentidega võimalik tõendada, et alimendikohustused on nõuetekohaselt täidetud. Pealegi saavad õigusasutused täpselt välja arvutada, milline osa alimendikohustustest on täidetud, kas saadud rahast piisab alimendikohustuste täielikuks lõpetamiseks ja kui palju alimente tuleb maksta.
Elatislepingu sõlmimisel on see ka vabatahtlik kokkulepe elatisraha maksmise kohta, tuleks arvestada mitmete nüanssidega. Nagu juba mainitud, tuleks see koostada notari juures. Notariaalselt tõestatud leping omandab täitedokumendi jõu. Ja kui üks abikaasadest täidab seda hiljem pahauskselt, võib teda sundida kohtutäiturite abiga. Heauskse elatisraha maksja jaoks on see leping tõend tema kohustuste heausksest täitmisest, kui endine abikaasa kaebab kohtusse.
Pealegi saab hiljem seda lepingut muuta ainult endiste abikaasade vastastikusel nõusolekul. Või kui elatisraha maksja sissetulek on kasvanud ja kinnisvara osakaal on kõik tema kohustused juba katnud (hüpoteegi makse on jäänud väiksemaks kui seaduses nõutud alimendid).
Kui kinnisvara osakaalu hindamisel hindavad abikaasad seda sama, ei pea selle hindamise eksperthinnangut läbi viima. Kuid selle osa väärtust ei tohiks oluliselt alahinnata ega ülehinnata, vaid see peaks olema ligilähedaselt võrdne kokkuleppe sõlmimisel müüdavate sarnaste objektidega. Kui abikaasad on oma hinnangus eriarvamusel, ei saa te ilma ekspertide abita hakkama. Alimentide lepingus peab aga olema kirjas, et kinnisvaraosa väärtus on näidatud vastava ekspertiisi põhjal.
Elatislepingus peab olema märgitud võõrandatud kinnisvaraosa väärtus või igakuise hüpoteegi makse summa, mille üks abikaasadest kohustub maksma.
Kui abikaasad ei ole vabatahtlikult kokku leppinud, tuleb lahutus esitada kohtu kaudu. Samal ajal jagatakse korter vastavalt kohtu otsusele, kuid kumbki abikaasa jääb maksma oma osa igakuistest maksetest. Pealegi pole pangal vahet, kumb neist raha hoiustab. Igal juhul saab pank korteri võtta, kui hüpoteegimakseid ei täideta.
Abikaasade lahutamise korral kohtu kaudu kaasatakse pank kindlasti kolmanda isikuna korteri jagamisse. Ja kui hüpoteegimaksete jagamise küsimust ei lahendata sõbraliku kokkuleppega, jäävad need jagamata kuni laenu täieliku tagasimaksmiseni või kuni selle korteri müügini.
