Iga investori töö väärtpaberiturul on tihedalt seotud riskiga. Kuid mida suurem on iga tehingu risk, seda kõrgem on kasumlikkuse tase. Matemaatiliselt väljendatakse väärtpaberi kasumlikkust saadud tulu ja selle ostukulude suhtes.
Juhised
Samm 1
Väärtpaber on kaup, millel on väärtus. Kuid erinevalt tegelikust tootest ei oma see materiaalset väärtust. Väärtpaberi ost ja müük on börsil ostja ja müüja vaheline tehing, mis väljendub õiguste üleminekus ja kohustuste tekkimises.
2. samm
Väärtpaberi tootlust väljendatakse ostja õiguses tulu saada. See väärtus on protsent tulevaste sissetulekute ja kulutatud vahendite vahel. Selguse huvides esitatakse tootlus tulumäära kujul, mida nimetatakse dividendiks (intressi summaks), mille investor saab iga arveldusperioodi (kuu, kvartal, aasta) lõpus.
3. samm
Investori aastane tulu kujuneb väärtpaberite hinna kasvule keskendumise tulemusena ja sõltub alginvesteeringu suurusest. Väärtpaberite tootlus arvutatakse investeeringute tõhususe hindamiseks, et teha kindlaks kõige kasumlikum viis raha paigutamiseks.
4. samm
Üldiselt arvutatakse väärtpaberi tootlus valemiga: d = (S_n - S_0) / S_0, kus S_0 on väärtpaberite algmaksumus, S_n lõplik maksumus, d on protsentides väljendatud tootlus.
5. samm
Väärtpaberi aastane dividenditootlus on määratletud kui aktsia kohta makstava dividendi ja selle väärtuse suhe. Aastast intressimäära iseloomustab liitintressimeetodi kasutamine ja see arvutatakse valemiga: d = (1 + i / n) ^ n - 1, kus i on aasta nominaalne liitintressimäär, n on perioodide arv aastas, mille kohta arvutatakse liitintress. protsentuaalne tootlus arvutatakse üks kord aastas, kuid valem annab kogunenud väärtuse, mis aktsial oleks, kui intresse koguneks iga perioodi lõpus.
6. samm
Praegune tootlus võrdub aasta väärtpaberi kupongimaksete summaga, jagatuna selle praeguse turuväärtusega. Seda tasuvuse näitajat kasutatakse harva, kuna see ei kajasta mõnda olulist omadust, näiteks ei võeta see väärtpaberite ostmisel arvesse investori riski.
7. samm
Sisemine tootlus ehk sisemine tootlus on intressimäär, mille juures antud aktsia tulevase rahavoo nüüdisväärtus vastab selle turuhinnale. Selle arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: d = (k + (N - P) / t) / ((N + P) / 2), kus k on kupongi aastane määr, N aktsia nimihind, P on selle praegune turuhind, t - tähtaeg aastates. Võlakirjade puhul nimetatakse seda näitajat tootluseks lõpptähtajani, samas kui eeldatakse, et sisemine tootlus jääb kogu perioodi jooksul muutumatuks.
