Sisuanalüüs on sotsiaal- ja humanitaarteadustes laialdaselt kasutatavate tekstidokumentide kvantitatiivse analüüsi meetod. Selle olemus on konkreetse tekstsõnumi tähenduse ja suuna usaldusväärne kindlaksmääramine, lugedes semantilisi üksusi.
Juhised
Samm 1
Uurimisobjektina saab kasutada kõiki tekstisõnumeid sisaldavaid dokumente. Eelkõige ajaleheartiklid, avalike ja poliitiliste tegelaste avalikud esinemised, raamatud, küsimustike vastused, päevikud, kirjad, ametlikud avaldused jne. Sisu analüüsi saab teha nii käsitsi kui ka automaatselt. Teist võimalust kasutatakse suurte tekstiandmete massiivide uurimiseks ning see nõuab arvutitehnoloogiat ja spetsiaalseid statistikaprogramme.
2. samm
Sõltumatu sisuanalüüsi läbiviimiseks, ilma automaatsete töötlemisvahendite kasutamiseta, on kõigepealt vaja kindlaks määrata andmete massiiv, millega tööd tehakse. Näiteks kui on kavas analüüsida piirkondliku valimiskampaania kajastust ajakirjanduses, siis on nõutavaks valimiks kõik valitud ajavahemiku ajalehepublikatsioonid sellel teemal.
3. samm
Sisuanalüüsi protseduuri teine samm on semantiliste üksuste valimine, mis on otseselt seotud uuritava probleemiga. Semantilise üksusena võivad toimida üksikud sõnad, nimed, fraasid, millel on oluline semantiline koormus. Näiteks valimiskampaania kontekstis võivad sellised üksused olla kandidaatide nimed, fraasid "majanduse moderniseerimine", "väikeettevõtluse arendamine", "võimuvõitlus" jne. Pealegi peaksid valitud semantilised üksused olema iseloomulikud kõigile uuritud tekstidele.
4. samm
Järgmine etapp on kogu sisuanalüüsi protsessis üks olulisemaid. See on tekstiühikute kodifitseerimine. Selle olemus seisneb reeglite väljatöötamises semantiliste üksuste ja analüüsi kategooriate loendi korrelatsiooni kohta. Kodifitseerimise etapi tulemus on kodifikaatori väljatöötamine, mis sisaldab lisaks vaadeldud näitajate loendile ka andmeid dokumendi kohta, milles need esinevad. Kui me räägime ajaleheartiklitest, siis võetakse arvesse väljaande nime, linna, väljaandmise kuupäeva, vormingut, lehtede arvu, lehe paigutust jms.
5. samm
Pärast sõnumivalimi moodustamist, semantiliste üksuste valimist ja kodifikaatori loomist jätkavad nad otse tekstide analüüsi. Praktikas väljendub see sõnastiku koostamises, milles iga vaatlus (semantiline üksus) kuulub vastavalt kodeerija reeglitele teatud tüüpi või klassi. Pärast seda tehakse kõigi semantiliste üksuste kasutamise kvantitatiivne arvutus. Oluline punkt on ka konkreetsete hinnangute (positiivne, negatiivne või neutraalne) omistamine peamistele viidetele. Teisisõnu on vaja üsna head järjestust. Edetabelimeetoditena kasutatakse traditsiooniliselt skaleerimist paarikaupa või nn Q-sorteerimise meetodit. Nende kahe tehnika kohta saate lisateavet rakendussotsioloogia või politoloogia õpikutest.
6. samm
Sisuanalüüsi protseduur lõpeb saadud andmete kvantitatiivse arvutamise ja iga juhtumi skaala aritmeetilise keskmise arvutamisega. Seejärel reastatakse saadud keskmised hinded teatud viisil.
