Oma tegevuse käigus võivad ettevõtted sattuda olukorda, kus aruandeperioodil täheldati jooksvaid kulusid, kuid müügist tulu ei saadud. Sellega seoses on raamatupidajatel probleeme raamatupidamises ja maksuarvestuses selliste kulude õige arvestamise ja mahakandmisega.
Juhised
Samm 1
Klassifitseerige ettevõtte kõik aruandeperioodi kulud. PBU 10/99 paragrahvi 4 kohaselt võib organisatsiooni kõiki kulusid omistada nii tavalise tegevuse kulutustele kui ka realiseerimata ja tegevuskuludele.
2. samm
Määrake kindlaks kulud, mille eesmärk on tulu teenida. Kui aruandeperioodil viis ettevõte läbi tootmisprotsessi, siis isegi kui müüki ei toimunud, tuleb kõik selle kulud kajastada asjakohastel raamatupidamisarvestustel. Sellisel juhul kasutatakse kontot 26 "üldkulud" või kontot 44 "müügikulud".
3. samm
Kandke üldkulud vastavalt ettevõtte raamatupidamispõhimõtetes vastu võetud reeglitele. Neid saab kajastada konto 20 "Põhitoodang", konto 23 "Abitootmine" ja konto 29 "Teenindav tootmine ja majandus" deebetil. Neid saab omistada ka tinglikult püsikuludele ja kanda konto 90 "Müük" deebetile.
4. samm
Arvestage ettevõtte realiseerimata kuludega kõik kulud, mis ei ole suunatud kasumi teenimisele. Koguge need kulud konto 91.2 "Muud kulud" deebetilt ja sulgege aasta lõpus kahjumiga.
5. samm
Koosta müügi puudumisel kulude maksuarvestus. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artiklite 252 ja 318 kohaselt on kõik üldised ettevõtluskulud kaudsed kulud, need peavad olema dokumenteeritud ja suunatud kasumi teenimisele. Sel juhul saab neid täielikult kajastada maksuarvestuses kui jooksva aruandeperioodi kulusid. Maksude arvestuses ei kajastata kulusid, mis ei ole seotud tulude loomise ja äritegevusega. Samuti võivad need rakendamise puudumisel muutuda maksukontrollide põhjuseks, et tuvastada nende tellimise seaduslikkus.
